Hannu Oittinen
Spliin ja spleen
Sõna spliin paigutub soome ja eesti keelt eraldavale kokkupuutepinnale. Soome keeles on see olnud ja on ka praegu selgelt võõrsõna (spleen), kuid eesti keeles on see mugandunud eestipärasemaks ja esineb…
subject Spliin ja spleen Loe Spliin ja spleen
Hannu Oittinen
Veerand ja vartti
Eesti keeles väljendatakse kellaaegu veidi erinevalt kui lähikeeltes. Eesti keeles öeldakse nimelt veerand neli ja kolmveerand neli, kui kell on veerand tundi üle kolme (varttia tai vartin yli kolme) ja…
subject Veerand ja vartti
Hanna-Ilona Härmävaara
Mis oleks, kui räägiks oma äidinkieltä?
Skandinaavia riikide koostöös peaks suhtluskeelteks ideaalis olema skandinaavia keeled. Selle eesmärgi saavutamiseks on loodud isegi keelepoliitiline dokument. Strateegia aluseks on nii keelte mõistmist…
subject Mis oleks, kui räägiks…
Hannu Oittinen
Kino
Soome filminäitamise ajalugu sai alguse Helsingi seltsimajast (Helsingin Seurahuone) ehk praegusest linnavalitsuse majast 28. juunil 1896. aastal. Peterburist saabunud vennad Lumieré'id tulid kaheks päevaks…
subject Kino
Artiklid
Hanna-Ilona Härmävaara
Mis oleks, kui räägiks oma äidinkieltä?
Skandinaavia riikide koostöös peaks suhtluskeelteks ideaalis olema skandinaavia keeled. Selle eesmärgi saavutamiseks on loodud isegi keelepoliitiline dokument. Strateegia aluseks on nii keelte mõistmist…
subject Mis oleks, kui…Loe eesti keeles Mis oleks, kui räägiks oma äidinkieltä? subject Mitä jos puhuks…Lue suomeksi Mitä jos puhuks oma emakeelt?
Annika Hussar
Nimekalendrid
Eestlased tähistavad eeskätt sünnipäeva, seda nii pereringis kui ka töö juures, koolis jne. Nimepäeva traditsioon ei ole Eestis kuigi elav. Määrav on ilmselt olnud eestlaste luterlik taust, mis tähendab,…
subject NimekalendridLoe eesti keeles Nimekalendrid subject NimipäiväkalenteritLue suomeksi Nimipäiväkalenterit
Maiu Juurik
Loeme keele selgeks
Uus kooliaasta on algamas, õpetajast inimene seisab jälle igivana küsimuse ees: kuidas. Kuidas õpetada nii, et saavutada maksimaalne tulemus võrdlemisi kiiresti ja õpilasele võimalikult valutult? Nii…
subject Loeme keele selgeksLoe eesti keeles Loeme keele selgeks subject Lue suomeksi
Maiu Juurik
”Mina lähen, Jaak!”
… ütleb Ristiotsa Rein Kirsimäe Jaagule ühel märtsikuu hommikul Venemaa-poolsel Peipsi kaldal seistes, igatsevalt üle laguneva jääsupi koduse Kodavere poole kiigates. Aasta on 1893 ja seesama lause, mis…
subject ”Mina lähen,…Loe eesti keeles ”Mina lähen, Jaak!” subject Minä lähden,…Lue suomeksi Minä lähden, Jaak!
Annekatrin Kaivapalu
Kuidas eestlased ja soomlased teineteise keelest aru saavad
Eesti ja soome keele suguluse ning sellest tuleneva sarnasuse tõttu on palju arutatud, kuivõrd on eesti keel soomlasele ja soome keel eestlasele mõistetav ilma sugulaskeelt õppimata või pikemalt naabermaal…
subject Kuidas eestlased…Loe eesti keeles Kuidas eestlased ja soomlased teineteise keelest aru saavad subject MIten virolaiset…Lue suomeksi MIten virolaiset ja suomlaiset ymmärtävät toisiaan
Valve-Liivi Kingisepp
Õ tulekust eesti kirjakeelde
Varsti 500-aastaseks saava eesti kirjasõna ajaloos on huvitav seik, et teame, kes, kuidas, millal kujundas ja täiendas kasutusel olnud ladina alfabeeti uue tähega, grafeemiga õ.Õ tulekust eesti kirjakeelde
subject Õ tulekust eesti…Loe eesti keeles Õ tulekust eesti kirjakeelde subject kun Õ tuli viron…Lue suomeksi kun Õ tuli viron kirjakieleen
Ramona Lagerspetz
Arekeel aitab soome keele õppijat
Kõigil inimestel on õigus saada arusaadavat teavet, tunda rõõmu oma igapäevaste asjaajamistega hakkama saamise üle ning nautida lugemist. Keeleõppijaid aitab siinjuures arekeel (sm selkokieli), mis on…
subject Arekeel aitab…Loe eesti keeles Arekeel aitab soome keele õppijat
Hannu Oittinen
Kino
Soome filminäitamise ajalugu sai alguse Helsingi seltsimajast (Helsingin Seurahuone) ehk praegusest linnavalitsuse majast 28. juunil 1896. aastal. Peterburist saabunud vennad Lumieré'id tulid kaheks päevaks…
subject KinoLoe eesti keeles Kino subject KinoLue suomeksi Kino
Hannu Oittinen
Spliin ja spleen
Sõna spliin paigutub soome ja eesti keelt eraldavale kokkupuutepinnale. Soome keeles on see olnud ja on ka praegu selgelt võõrsõna (spleen), kuid eesti keeles on see mugandunud eestipärasemaks ja esineb…
subject Spliin ja spleenLoe eesti keeles Spliin ja spleen subject Spleen ja spliinLue suomeksi Spleen ja spliin
Hannu Oittinen
Veerand ja vartti
Eesti keeles väljendatakse kellaaegu veidi erinevalt kui lähikeeltes. Eesti keeles öeldakse nimelt veerand neli ja kolmveerand neli, kui kell on veerand tundi üle kolme (varttia tai vartin yli kolme) ja…
subject Veerand ja varttiLoe eesti keeles Veerand ja vartti subject Vartti ja veerandLue suomeksi Vartti ja veerand
Karl Pajusalu
Eestluse juured
Eesti Vabariigi sajandal aastal on korduvalt vaadatud tagasi nii Eesti riigi kui ka seda toetava eestluse lätetele. Mis on see oluline ja ainuomane, mida sisaldab endas sõna eestlus? Selle selgitamiseks…
subject Eestluse juuredLoe eesti keeles Eestluse juured subject Virolaisuuden…Lue suomeksi Virolaisuuden juuret
Karl Pajusalu
Eesti keelerikkusest ja Valga keelest
Külalised suurtest naaberriikidest imestavad sageli, kuidas Eestis ringi sõites võib iga mõnekümne kilomeetri tagant muutuda maastiku ilme, majade ümbrus, kombed ja ka murdekeel. Suure varieeruvuse põhjusi…
subject Eesti keelerikkusest…Loe eesti keeles Eesti keelerikkusest ja Valga keelest subject Viron kielikirjosta…Lue suomeksi Viron kielikirjosta ja Valgan kielestä
Renate Pajusalu
Eestlaste sina ja teie
Viisakuse olemasolu peetakse maailma keeltes universaalseks: kõikides keeltes on mingid keelelised vahendid, mida kasutatakse vastavalt sellele, kellega ja mis olukorras parajasti räägitakse. Viisakuse…
subject Eestlaste sina…Loe eesti keeles Eestlaste sina ja teie subject Kohteliaisuus…Lue suomeksi Kohteliaisuus virolaisessa kulttuurissa: sina ja teie
Ilmar Tomusk
Poliitiline sõltumatus
Eesti keel sai riigikeele staatuse sada aastat tagasi. Eesti keele teekond esimestest juhuslikest kirjapanekutest kuni riigikeeleks saamiseni võttis aega umbes 700 aastat. See protsess oli aeglane, kuid…
subject Poliitiline sõltumatusLoe eesti keeles Poliitiline sõltumatus subject Viron kielen…Lue suomeksi Viron kielen matka ensimmäisistä satunnaisista kirjoituksista maan viralliseksi kieleksi
Rein Veidemann
Tuglase-elamus
See, mida iga eestlane koolipõlves Friedebert Tuglasest teadma õpib, on Tuglas kui institutsioon: algataja, kehtestaja, korraldaja, järelvaataja. Eesti novelli ja esseistika klassik. Looja ning ideoloog…
subject Tuglase-elamusLoe eesti keeles Tuglase-elamus subject Tuglas-elämysLue suomeksi Tuglas-elämys
Mart Velsker
Armastust, ajalugu ja taevakive Jaan Krossilt
Jaan Krossi romaanidest jõudis viimasena soome keelde „Taevakivi“. See ilmus eesti keeles 1973. aastal ajakirjas Looming ja 1975. aastal eraldi raamatuna, „Taevakivi“ soomendas teenekas tõlkija Jouko Vanhanen…
subject Armastust, ajalugu…Loe eesti keeles Armastust, ajalugu ja taevakive Jaan Krossilt subject Rakkautta, historiaa…Lue suomeksi Rakkautta, historiaa ja taivaankiviä Jaan Krossilta
Elo Viiding
Kes ma olen, mida ja kuidas ma kirjutan ning loen?
See, kes ma enda arvates olen, on ühiskonna, kasvatuse, hariduse, ning mu enese kujutelmade või enesepiltide kokkusulam. Kõikide sotsiaalsete persona´de kokkumiksimine vastavalt vajadusele. Ergo, ma ei…
subject Kes ma olen,…Loe eesti keeles Kes ma olen, mida ja kuidas ma kirjutan ning loen? subject Kuka olen, mitä…Lue suomeksi Kuka olen, mitä ja miten kirjoitan ja luen?
Jüri Viikberg
Kas eesti keel välismaal on väliseesti keel?
Eesti keele puhul välismaal ei saa me rääkida homogeensest keeletarvitusest nagu mingist Harju keskmisest. Saame arvestada eri isikute kõnekeelega, arvukate isikukeelte ehk idiolektidega, millele on enamal…
subject Kas eesti keel…Loe eesti keeles Kas eesti keel välismaal on väliseesti keel? subject Onko ulkomailla…Lue suomeksi Onko ulkomailla puhuttava viron kieli ulkoviroa?
Raamatuarvustused
Mehis Heinsaar
Kadunud hõim
Menu, 2022
Maiu Juurik:
„On olemas saladusi, mille sisemine kulg ja loomus on sedavõrd hämarad ja mõistmatud, et võivad nende leidja täieliku hämmelduse, isegi uskumatusega täita. Nad kanduvad omasoodu edasi närvijõgede ja unenägude…
subject Kadunud hõim
Ville Hytönen
Eesti on My Mind
Sammakko, 2018
Riho Laurisaar:
Eesti on My Mind on Ville Hytöneni päevaraamat, kus peategelaseks on tema ise ja kõrvaltegelasteks postkaardid Tallinnast ja hiljem Eesti kolgastest. Sekka eksivad pildikestesse Eesti kultuuritegelased…
subject Eesti on My Mind
Ville Hytönen
Viro maailmanvallaksi!
Sammakko, 2021
Riho Laurisaar:
Minu arusaam Suur-Eestist on siiani selline, et ma ei ole siiani jõudnud varbaotsagagi Kohtla-Järve lähistele ega suuda siiani kindlalt öelda, kas ma olen ikka Ruhnul käinud või mitte. Sel lihtsal põhjusel,…
subject Viro maailmanvallaksi!
Andrei Ivanov
Argonaut
Varrak, 2016
Maiu Juurik:
Mõtted. Hääled. Kakofoonilised, traagilised, identiteedikriisis vaevlevad. Intelligentsuse kriisis vaevlevad. Viimane võitlus millegi nimel, mis näib olevat elu. Tunnustuse nälg. Nälg armastuse järele.…
subject Argonaut
Andrei Ivanov
Batüskaaf
Tänapäev, 2017
Maiu Juurik:
Andrei Ivanovi uus romaan algab Franz Kafka tsitaadiga: “Mõni kavalus on küll nii peen, et teeb iseendale otsa peale”. Ma ei tea, kas võiks pidada kirjanikupoolseks kavaldamiseks seda, et tema Skandinaavia-triloogia…
subject Batüskaaf
Indrek Jääts
Rahvas – see tähendab inimesi
Eesti Rahva Muuseum, 2020
Anu Kippasto:
Eesti Rahva Muuseumi kirjastamisel on ilmunud fotoalbum „Rahvas – see tähendab inimesi. Soomeugrilased ja samojeedid vanadel etnograafilistel fotodel“.
subject Rahvas – see tähendab…
Maarja Kangro
Klaaslaps
Nähtamatu ahv, 2016
Maiu Juurik:
Olen sõnatu. Punkt. Sellise ühelauselise arvustuse saadaksin seekord Elo peatoimetajale. Teadagi poleks ta rahul - seepärast üritan ennast raamatu lugemise järgsest vaikimismüürist läbi murda ja leida…
subject Klaaslaps
Jaan Kaplinski – Tõnu Õnnepalu
Kirjad
Aadam ja pojad, 2022
Jouko Väisänen:
Jaan Kaplinski – Tõnu Õnnepalu – ilmselt on see nimepaar tuttav pea igale eesti kirjandust armastavale inimesele. Kummagi nime mainides tulevad meelde paljud lugemiskogemused. Mõlema loomingut on tõlgitud…
subject Kirjad
Tommi Kinnunen
Ei öelnud, et kahetseb
Varrak, 2022
Eesti keelde tõlkinud Jan Kaus
Peep Ehasalu:
„Sõtta minnes olid mehed rääkinud, kuidas lahinguid peeti naiste nimel ja sõdadega kaitsti naiste au. See ei puudutanud vist kõiki naisi, vaid ainult eeskujulikke isendeid.“
subject Ei öelnud, et kahetseb
Andrus Kivirähk
Lend kuule
EKSA, 2022
Maiu Juurik:
Lugeja ootab austatud ja armastatud kirjaniku uut raamatut nagu lendu Kuule. Mõlemad on erakordsed sündmused, millest igaüks tahab osa saada nii, nagu oskab. Harda austusega asusin minagi lugema Andrus…
subject Lend kuule
Andrus Kivirähk
Mälestused
Varrak, 2021
Maiu Juurik:
Kangesti imelik tunne on, kui sind loetakse - nagu oleks natuke kõdi ja natuke häbi ja samas ka hirmus hea. Sa kohe tunned, kuidas kellegi silmad mööda su ridu liiguvad ja kui lehte keeratakse, siis käib…
subject Mälestused
Jaan Kross
Kallid krantsid
Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus, 2021
Toomas Hiio:
Selle raamatu sünd oli üks Jaan Krossi 100 aasta juubeli tähistamise järelmeid. Jaan Krossi poeg Eerik Kross kavatses avaldada kirjaniku kirjavahetuse oma emaga ja esimese abikaasa Helga Pedusaarega aastatest…
subject Kallid krantsid
Kaja Kunnas – Marjo Näkki
Itämeren turvatarkastus – Kun sodan uhka palasi
Gummerus, 2023
Jari Korkki:
Ajakirjanikud Kaja Kunnas ja Marjo Näkki pidid Tallinnas elades tihti mõtlema selle peale, kuidas Venemaa agressiivsus kõigepealt 2008. aastal Gruusias ja siis 2014. aastal Ukrainas Soome ja Eesti suhteid…
subject Itämeren turvatarkastus…
Rosa Liksom
Koloneliproua
Koolibri, 2018
Tõlkija Kadri Jaanits
Peep Ehasalu:
Kas lugeda Rosa Liksomi „Koloneliprouat“ sõjaromaanina? Või on see mitmekihiline lugu pigem ülevaade ühest põrgulikust abielust? Sõda ja abielu on siiski pelgalt raamistus, milles kirjanik laseb oma ebaharilikul…
subject Koloneliproua
Rosa Liksom
Väil
Koolibri, 2023
Tõlkija Kadri Jaanits
Peep Ehasalu:
Rosa Liksomi romaan „Väil“ oli üks 2021. aasta Finlandia auhinna viiest nominendist ja sai lõpuks lugejate lemmiku tiitli. See teos tasub kätte võtta kohe pärast tema „Koloneliproua“ lugemist. Kirjanik…
subject Väil
Mudlum
Mitte ainult minu tädi Ellen
Strata, 2020
Anu Kippasto:
„Eesti Finlandia“ ehk Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2020. aasta ilukirjandusliku proosa auhinnaga pärjati Mudlumi teos «Mitte ainult minu tädi Ellen». Nagu peakirigi jütleb, pole raamat ainult…
subject Mitte ainult minu…
Piret Raud
Nimepanija
Tänapäev, 2022
Anu Kippasto:
Piret Raua proosakogumik „Nimepanija“ algab novelliga „Pink“, mis pärjati 2022. aasta Tuglase novelliauhinnaga.
subject Nimepanija
Rein Raud
Kell ja haamer
Mustvalge Kirjastus , 2017
Maiu Juurik:
Rein Raua kümnes proosateos kannab pealkirja „Kell ja haamer“. Ja sõna abil ühendatud sõnapaar tuletab meelde teisigi eestikeelseid pealkirju kirjandusklassikast: „Tõde ja õigus“, „Elu ja armastus“, „Kuritöö…
subject Kell ja haamer
Dagmar Raudam
Paul
, 2021
Viia Väli:
Dagmar Raudam jutustab oma esikromaanis ühe poisi meheks kasvamise ja meheks olemise loo. Teosel on lihtne ja selge pealkiri „Paul“. Tavaline poisi- või mehenimi ja tegemist ongi ühe täiesti tavalise poisi…
subject Paul
Tuukka Sandström – Varpu Eronen
Tibatilluke ilves ja suur karu
Elust Enesest, 2022
Eesti keelde tõlkinud Lauri Juursoo
Päivi Taussi:
Tibatilluke ilves meenutab pisikest kassi. Ta isegi näub nagu kassipoeg. Suur karu on hirmutav, ta ju uriseb.
subject Tibatilluke ilves…
Antto Terras
Helsinki-Tallinn Express
WSOY, 2018
Riho Laurisaar:
Eestlasest soomlaseks muutunud Antto Terras kirjutab raamatuid seepärast, et mitte kunagi enam kaubakeskustes sulisid taga ajada. Seda jõudis ta Helsingi Stockmannis teha 18 aastat. Ja ta tegi seda tööd,…
subject Helsinki-Tallinn…
Maarja Undusk
Heleda mõtte laast. Ellen Niit.
Tammeraamat, 2022
Juhani Salokannel:
Kui Ellen Niit Jaan Krossiga abiellus, ütles ta, et tahab heastada abikaasa Siberis raisatud aastad ja võtta enda kanda kõik kodutööd. Need kaheksa aastat saidki hüvitatud, aga sama elumudel kehtis ka…
subject Heleda mõtte laast.…