Hannu Oittinen

Kuunimed eesti ja soome keeles

Eesti ja soome kuude nimetused on esmapilgul täiesti erinevad, sest soome keeles kasutatakse omakeelseid kuunimesid, aga eesti keeles lähtutakse Euroopa traditsioonist. See arusaam vastab tõele siiski…

Kuunimed eesti ja soome keeles Loe Kuunimed eesti ja soome keeles

Peep Ehasalu

Esimene naine. Romaan Sylvi Kekkosest

Augustis 1966. aastal pakib Sylvi Kekkonen (1900–1974) Inglise kuningannalt kingiks saadud Morris Minisse vanad päevaraamatud ja paari päeva toidumoona ning sõidab maale, et suvekodu vaikuses leinata jäädavalt…
subject Esimene naine. Romaan…

Peep Ehasalu

Sügisraamat

Paistab, et Johanna Venho on leidnud oma hääle, uputades end teiste inimeste häälde. Tove Janssoni hääl kõlab igatahes Venho tekstist selgelt ja veenvalt.
subject Sügisraamat

Hannu Oittinen

Spliin ja spleen

Sõna spliin paigutub soome ja eesti keelt eraldavale kokkupuutepinnale. Soome keeles on see olnud ja on ka praegu selgelt võõrsõna (spleen), kuid eesti keeles on see mugandunud eestipärasemaks ja esineb…
subject Spliin ja spleen

Artiklid

Hanna-Ilona Härmävaara

Mis oleks, kui räägiks oma äidinkieltä?

Skandinaavia riikide koostöös peaks suhtluskeelteks ideaalis olema skandinaavia keeled. Selle eesmärgi saavutamiseks on loodud isegi keelepoliitiline dokument. Strateegia aluseks on nii keelte mõistmist…

Mis oleks, kui…Loe eesti keeles Mis oleks, kui räägiks oma äidinkieltä?   Mitä jos puhuks…Lue suomeksi Mitä jos puhuks oma emakeelt?

Annika Hussar

Nimekalendrid

Eestlased tähistavad eeskätt sünnipäeva, seda nii pereringis kui ka töö juures, koolis jne. Nimepäeva traditsioon ei ole Eestis kuigi elav. Määrav on ilmselt olnud eestlaste luterlik taust, mis tähendab,…

NimekalendridLoe eesti keeles Nimekalendrid   NimipäiväkalenteritLue suomeksi Nimipäiväkalenterit

Maiu Juurik

Loeme keele selgeks

Uus kooliaasta on algamas, õpetajast inimene seisab jälle igivana küsimuse ees: kuidas. Kuidas õpetada nii, et saavutada maksimaalne tulemus võrdlemisi kiiresti ja õpilasele võimalikult valutult? Nii…

Loeme keele selgeksLoe eesti keeles Loeme keele selgeks   Lue suomeksi

Maiu Juurik

”Mina lähen, Jaak!”

… ütleb Ristiotsa Rein Kirsimäe Jaagule ühel märtsikuu hommikul Venemaa-poolsel Peipsi kaldal seistes, igatsevalt üle laguneva jääsupi koduse Kodavere poole kiigates. Aasta on 1893 ja seesama lause, mis…

”Mina lähen,…Loe eesti keeles ”Mina lähen, Jaak!”   Minä lähden,…Lue suomeksi Minä lähden, Jaak!

Annekatrin Kaivapalu

Kuidas eestlased ja soomlased teineteise keelest aru saavad

Eesti ja soome keele suguluse ning sellest tuleneva sarnasuse tõttu on palju arutatud, kuivõrd on eesti keel soomlasele ja soome keel eestlasele mõistetav ilma sugulaskeelt õppimata või pikemalt naabermaal…

Kuidas eestlased…Loe eesti keeles Kuidas eestlased ja soomlased teineteise keelest aru saavad   MIten virolaiset…Lue suomeksi MIten virolaiset ja suomlaiset ymmärtävät toisiaan

Valve-Liivi Kingisepp

Õ tulekust eesti kirjakeelde

Varsti 500-aastaseks saava eesti kirjasõna ajaloos on huvitav seik, et teame, kes, kuidas, millal kujundas ja täiendas kasutusel olnud ladina alfabeeti uue tähega, grafeemiga õ.Õ tulekust eesti kirjakeelde

Õ tulekust eesti…Loe eesti keeles Õ tulekust eesti kirjakeelde   kun Õ tuli viron…Lue suomeksi kun Õ tuli viron kirjakieleen

Ramona Lagerspetz

Arekeel aitab soome keele õppijat

Kõigil inimestel on õigus saada arusaadavat teavet, tunda rõõmu oma igapäevaste asjaajamistega hakkama saamise üle ning nautida lugemist. Keeleõppijaid aitab siinjuures arekeel (sm selkokieli), mis on…

Arekeel aitab…Loe eesti keeles Arekeel aitab soome keele õppijat  

Hannu Oittinen

Kino

Soome filminäitamise ajalugu sai alguse Helsingi seltsimajast (Helsingin Seurahuone) ehk praegusest linnavalitsuse majast 28. juunil 1896. aastal. Peterburist saabunud vennad Lumieré'id tulid kaheks päevaks…

KinoLoe eesti keeles Kino   KinoLue suomeksi Kino

Hannu Oittinen

Kuunimed eesti ja soome keeles

Eesti ja soome kuude nimetused on esmapilgul täiesti erinevad, sest soome keeles kasutatakse omakeelseid kuunimesid, aga eesti keeles lähtutakse Euroopa traditsioonist. See arusaam vastab tõele siiski…

Kuunimed eesti…Loe eesti keeles Kuunimed eesti ja soome keeles   Kuukaudennimet…Lue suomeksi Kuukaudennimet suomessa ja virossa

Hannu Oittinen

Spliin ja spleen

Sõna spliin paigutub soome ja eesti keelt eraldavale kokkupuutepinnale. Soome keeles on see olnud ja on ka praegu selgelt võõrsõna (spleen), kuid eesti keeles on see mugandunud eestipärasemaks ja esineb…

Spliin ja spleenLoe eesti keeles Spliin ja spleen   Spleen ja spliinLue suomeksi Spleen ja spliin

Hannu Oittinen

Veerand ja vartti

Eesti keeles väljendatakse kellaaegu veidi erinevalt kui lähikeeltes. Eesti keeles öeldakse nimelt veerand neli ja kolmveerand neli, kui kell on veerand tundi üle kolme (varttia tai vartin yli kolme) ja…

Veerand ja varttiLoe eesti keeles Veerand ja vartti   Vartti ja veerandLue suomeksi Vartti ja veerand

Karl Pajusalu

Eestluse juured

Eesti Vabariigi sajandal aastal on korduvalt vaadatud tagasi nii Eesti riigi kui ka seda toetava eestluse lätetele. Mis on see oluline ja ainuomane, mida sisaldab endas sõna eestlus? Selle selgitamiseks…

Eestluse juuredLoe eesti keeles Eestluse juured   Virolaisuuden…Lue suomeksi Virolaisuuden juuret

Karl Pajusalu

Eesti keelerikkusest ja Valga keelest

Külalised suurtest naaberriikidest imestavad sageli, kuidas Eestis ringi sõites võib iga mõnekümne kilomeetri tagant muutuda maastiku ilme, majade ümbrus, kombed ja ka murdekeel. Suure varieeruvuse põhjusi…

Eesti keelerikkusest…Loe eesti keeles Eesti keelerikkusest ja Valga keelest   Viron kielikirjosta…Lue suomeksi Viron kielikirjosta ja Valgan kielestä

Renate Pajusalu

Eestlaste sina ja teie

Viisakuse olemasolu peetakse maailma keeltes universaalseks: kõikides keeltes on mingid keelelised vahendid, mida kasutatakse vastavalt sellele, kellega ja mis olukorras parajasti räägitakse. Viisakuse…

Eestlaste sina…Loe eesti keeles Eestlaste sina ja teie   Kohteliaisuus…Lue suomeksi Kohteliaisuus virolaisessa kulttuurissa: sina ja teie

Ilmar Tomusk

Poliitiline sõltumatus

Eesti keel sai riigikeele staatuse sada aastat tagasi. Eesti keele teekond esimestest juhuslikest kirjapanekutest kuni riigikeeleks saamiseni võttis aega umbes 700 aastat. See protsess oli aeglane, kuid…

Poliitiline sõltumatusLoe eesti keeles Poliitiline sõltumatus   Viron kielen…Lue suomeksi Viron kielen matka ensimmäisistä satunnaisista kirjoituksista maan viralliseksi kieleksi

Rein Veidemann

Tuglase-elamus

See, mida iga eestlane koolipõlves Friedebert Tuglasest teadma õpib, on Tuglas kui institutsioon: algataja, kehtestaja, korraldaja, järelvaataja. Eesti novelli ja esseistika klassik. Looja ning ideoloog…

Tuglase-elamusLoe eesti keeles Tuglase-elamus   Tuglas-elämysLue suomeksi Tuglas-elämys

Mart Velsker

Armastust, ajalugu ja taevakive Jaan Krossilt

Jaan Krossi romaanidest jõudis viimasena soome keelde „Taevakivi“. See ilmus eesti keeles 1973. aastal ajakirjas Looming ja 1975. aastal eraldi raamatuna, „Taevakivi“ soomendas teenekas tõlkija Jouko Vanhanen…

Armastust, ajalugu…Loe eesti keeles Armastust, ajalugu ja taevakive Jaan Krossilt   Rakkautta, historiaa…Lue suomeksi Rakkautta, historiaa ja taivaankiviä Jaan Krossilta

Elo Viiding

Kes ma olen, mida ja kuidas ma kirjutan ning loen?

See, kes ma enda arvates olen, on ühiskonna, kasvatuse, hariduse, ning mu enese kujutelmade või enesepiltide kokkusulam. Kõikide sotsiaalsete persona´de kokkumiksimine vastavalt vajadusele. Ergo, ma ei…

Kes ma olen,…Loe eesti keeles Kes ma olen, mida ja kuidas ma kirjutan ning loen?   Kuka olen, mitä…Lue suomeksi Kuka olen, mitä ja miten kirjoitan ja luen?

Jüri Viikberg

Kas eesti keel välismaal on väliseesti keel?

Eesti keele puhul välismaal ei saa me rääkida homogeensest keeletarvitusest nagu mingist Harju keskmisest. Saame arvestada eri isikute kõnekeelega, arvukate isikukeelte ehk idiolektidega, millele on enamal…

Kas eesti keel…Loe eesti keeles Kas eesti keel välismaal on väliseesti keel?    Onko ulkomailla…Lue suomeksi Onko ulkomailla puhuttava viron kieli ulkoviroa?

Peep Ehasalu

Esimene naine. Romaan Sylvi Kekkosest

Augustis 1966. aastal pakib Sylvi Kekkonen (1900–1974) Inglise kuningannalt kingiks saadud Morris Minisse vanad päevaraamatud ja paari päeva toidumoona ning sõidab maale, et suvekodu vaikuses leinata jäädavalt…

Esimene naine.…Loe eesti keeles Esimene naine. Romaan Sylvi Kekkosest  

Peep Ehasalu

Sügisraamat

Paistab, et Johanna Venho on leidnud oma hääle, uputades end teiste inimeste häälde. Tove Janssoni hääl kõlab igatahes Venho tekstist selgelt ja veenvalt.

SügisraamatLoe eesti keeles Sügisraamat  


Raamatuarvustused

Mehis Heinsaar

Kadunud hõim

Menu, 2022

Maiu Juurik:

„On olemas saladusi, mille sisemine kulg ja loomus on sedavõrd hämarad ja mõistmatud, et võivad nende leidja täieliku hämmelduse, isegi uskumatusega täita. Nad kanduvad omasoodu edasi närvijõgede ja unenägude…
subject Kadunud hõim

Ville Hytönen

Eesti on My Mind

Sammakko, 2018

Riho Laurisaar:

Eesti on My Mind on Ville Hytöneni päevaraamat, kus peategelaseks on tema ise ja kõrvaltegelasteks postkaardid Tallinnast ja hiljem Eesti kolgastest. Sekka eksivad pildikestesse Eesti kultuuritegelased…
subject Eesti on My Mind

Ville Hytönen

Viro maailmanvallaksi!

Sammakko, 2021

Riho Laurisaar:

Minu arusaam Suur-Eestist on siiani selline, et ma ei ole siiani jõudnud varbaotsagagi Kohtla-Järve lähistele ega suuda siiani kindlalt öelda, kas ma olen ikka Ruhnul käinud või mitte. Sel lihtsal põhjusel,…
subject Viro maailmanvallaksi!

Andrei Ivanov

Argonaut

Varrak, 2016

Maiu Juurik:

Mõtted. Hääled. Kakofoonilised, traagilised, identiteedikriisis vaevlevad. Intelligentsuse kriisis vaevlevad. Viimane võitlus millegi nimel, mis näib olevat elu. Tunnustuse nälg. Nälg armastuse järele.…
subject Argonaut

Andrei Ivanov

Batüskaaf

Tänapäev, 2017

Maiu Juurik:

Andrei Ivanovi uus romaan algab Franz Kafka tsitaadiga: “Mõni kavalus on küll nii peen, et teeb iseendale otsa peale”. Ma ei tea, kas võiks pidada kirjanikupoolseks kavaldamiseks seda, et tema Skandinaavia-triloogia…
subject Batüskaaf

Indrek Jääts

Rahvas – see tähendab inimesi

Eesti Rahva Muuseum, 2020

Anu Kippasto:

Eesti Rahva Muuseumi kirjastamisel on ilmunud fotoalbum „Rahvas – see tähendab inimesi. Soomeugrilased ja samojeedid vanadel etnograafilistel fotodel“.
subject Rahvas – see tähendab…

Maarja Kangro

Klaaslaps

Nähtamatu ahv, 2016

Maiu Juurik:

Olen sõnatu. Punkt. Sellise ühelauselise arvustuse saadaksin seekord Elo peatoimetajale. Teadagi poleks ta rahul - seepärast üritan ennast raamatu lugemise järgsest vaikimismüürist läbi murda ja leida…
subject Klaaslaps

Jaan Kaplinski – Tõnu Õnnepalu

Kirjad

Aadam ja pojad, 2022

Jouko Väisänen:

Jaan Kaplinski – Tõnu Õnnepalu – ilmselt on see nimepaar tuttav pea igale eesti kirjandust armastavale inimesele. Kummagi nime mainides tulevad meelde paljud lugemiskogemused. Mõlema loomingut on tõlgitud…
subject Kirjad

Tommi Kinnunen

Ei öelnud, et kahetseb

Varrak, 2022
Eesti keelde tõlkinud Jan Kaus

Peep Ehasalu:

„Sõtta minnes olid mehed rääkinud, kuidas lahinguid peeti naiste nimel ja sõdadega kaitsti naiste au. See ei puudutanud vist kõiki naisi, vaid ainult eeskujulikke isendeid.“
subject Ei öelnud, et kahetseb

Andrus Kivirähk

Lend kuule

EKSA, 2022

Maiu Juurik:

Lugeja ootab austatud ja armastatud kirjaniku uut raamatut nagu lendu Kuule. Mõlemad on erakordsed sündmused, millest igaüks tahab osa saada nii, nagu oskab. Harda austusega asusin minagi lugema Andrus…
subject Lend kuule

Andrus Kivirähk

Mälestused

Varrak, 2021

Maiu Juurik:

Kangesti imelik tunne on, kui sind loetakse - nagu oleks natuke kõdi ja natuke häbi ja samas ka hirmus hea. Sa kohe tunned, kuidas kellegi silmad mööda su ridu liiguvad ja kui lehte keeratakse, siis käib…
subject Mälestused

Jaan Kross

Kallid krantsid

Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus, 2021

Toomas Hiio:

Selle raamatu sünd oli üks Jaan Krossi 100 aasta juubeli tähistamise järelmeid. Jaan Krossi poeg Eerik Kross kavatses avaldada kirjaniku kirjavahetuse oma emaga ja esimese abikaasa Helga Pedusaarega aastatest…
subject Kallid krantsid

Kaja Kunnas – Marjo Näkki

Itämeren turvatarkastus – Kun sodan uhka palasi

Gummerus, 2023

Jari Korkki:

Ajakirjanikud Kaja Kunnas ja Marjo Näkki pidid Tallinnas elades tihti mõtlema selle peale, kuidas Venemaa agressiivsus kõigepealt 2008. aastal Gruusias ja siis 2014. aastal Ukrainas Soome ja Eesti suhteid…
subject Itämeren turvatarkastus…

Rosa Liksom

Koloneliproua

Koolibri, 2018
Tõlkija Kadri Jaanits

Peep Ehasalu:

Kas lugeda Rosa Liksomi „Koloneliprouat“ sõjaromaanina? Või on see mitmekihiline lugu pigem ülevaade ühest põrgulikust abielust? Sõda ja abielu on siiski pelgalt raamistus, milles kirjanik laseb oma ebaharilikul…
subject Koloneliproua

Rosa Liksom

Väil

Koolibri, 2023
Tõlkija Kadri Jaanits

Peep Ehasalu:

Rosa Liksomi romaan „Väil“ oli üks 2021. aasta Finlandia auhinna viiest nominendist ja sai lõpuks lugejate lemmiku tiitli. See teos tasub kätte võtta kohe pärast tema „Koloneliproua“ lugemist. Kirjanik…
subject Väil

Mudlum

Mitte ainult minu tädi Ellen

Strata, 2020

Anu Kippasto:

„Eesti Finlandia“ ehk Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2020. aasta ilukirjandusliku proosa auhinnaga pärjati Mudlumi teos «Mitte ainult minu tädi Ellen». Nagu peakirigi jütleb, pole raamat ainult…
subject Mitte ainult minu…

Piret Raud

Nimepanija

Tänapäev, 2022

Anu Kippasto:

Piret Raua proosakogumik „Nimepanija“ algab novelliga „Pink“, mis pärjati 2022. aasta Tuglase novelliauhinnaga.
subject Nimepanija

Rein Raud

Kell ja haamer

Mustvalge Kirjastus , 2017

Maiu Juurik:

Rein Raua kümnes proosateos kannab pealkirja „Kell ja haamer“. Ja sõna abil ühendatud sõnapaar tuletab meelde teisigi eestikeelseid pealkirju kirjandusklassikast: „Tõde ja õigus“, „Elu ja armastus“, „Kuritöö…
subject Kell ja haamer

Dagmar Raudam

Paul

, 2021

Viia Väli:

Dagmar Raudam jutustab oma esikromaanis ühe poisi meheks kasvamise ja meheks olemise loo. Teosel on lihtne ja selge pealkiri „Paul“. Tavaline poisi- või mehenimi ja tegemist ongi ühe täiesti tavalise poisi…
subject Paul

Juhani Salokannel

Vastaanpanemisen kulttuurihistoria

Vastapaino, 2023

Sirje Olesk:

Juhani Salokannel on Eesti Kirjanike Liidu liige. Paljud eesti kirjandusinimesed tunnevad teda ja on huviga lugenud tema raamatuid Tammsaarest ja Jaan Krossist. Salokannel oli Soome Instituudi juhataja…
subject Vastaanpanemisen…

Tuukka Sandström – Varpu Eronen

Tibatilluke ilves ja suur karu

Elust Enesest, 2022
Eesti keelde tõlkinud Lauri Juursoo

Päivi Taussi:

Tibatilluke ilves meenutab pisikest kassi. Ta isegi näub nagu kassipoeg. Suur karu on hirmutav, ta ju uriseb.
subject Tibatilluke ilves…

Antto Terras

Helsinki-Tallinn Express

WSOY, 2018

Riho Laurisaar:

Eestlasest soomlaseks muutunud Antto Terras kirjutab raamatuid seepärast, et mitte kunagi enam kaubakeskustes sulisid taga ajada. Seda jõudis ta Helsingi Stockmannis teha 18 aastat. Ja ta tegi seda tööd,…
subject Helsinki-Tallinn…

Maarja Undusk

Heleda mõtte laast. Ellen Niit.

Tammeraamat, 2022

Juhani Salokannel:

Kui Ellen Niit Jaan Krossiga abiellus, ütles ta, et tahab heastada abikaasa Siberis raisatud aastad ja võtta enda kanda kõik kodutööd. Need kaheksa aastat saidki hüvitatud, aga sama elumudel kehtis ka…
subject Heleda mõtte laast.…

Mati Unt

Ja elämme vieläkin, ellemme ole kuolleet

Kirjokansi, 2023
Tõlge soome keelde Jouko Väisänen

Hanna Samola:

Ernest Hemingway olevat võrrelnud kirjutamist jäämäega: merepinna alla jääb kõik see, mida tekstis öeldud ei ole, aga mida autor teab, ja pinnal on vaid see, millest kirjutatakse. Mati Undi novellid ja…
subject Ja elämme vieläkin,…