Kristina Traks
Rännak Eesti metsikuimas ja inimtühjeimas paigas Peipsiveerel
Tartumaal vastu Peipsi järve sirutuv Emajõe-Suursoo on paradiis igale tõsisele loodushuvilisele – siin ei ole massiturismi, metsaraiet, lõhutud metsateid, prügiseid lõkkekohti ega inimtekkelist müra. Seda…
subject Rännak Eesti metsikuimas ja inimtühjeimas paigas Peipsiveerel Loe Rännak Eesti metsikuimas ja inimtühjeimas paigas Peipsiveerel
Samuli Haapasalo
Sookurg, keel ja rahvaluule
Kurg, saanud oma lühikese nime võimsast häälitsusest, on andud selle eesti keeles edasi kahele toonekurglaste liigile, ”kurele”, mille täielikud nimekujud on valge toonekurg, lühemalt kurg (kattohaikara),…
subject Sookurg, keel ja…
Rein Kuresoo
Alutaguse on Eesti noorim rahvuspark
Kõige uuem Eesti rahvusparkidest, 43 568 hektari suurune Alutaguse rahvuspark, loodi 2018. aastal Kirde-Eestile maastike ja looduse kaitseks. Ajalooliselt on Alutaguse piirkond olnud tuntud kui Eesti suurim…
subject Alutaguse on Eesti…
Samuli Haapasalo
Turtelituvi Eesti loodusmaastikul
10. augustil juhtus minuga midagi väga eksootilist, midagi sellist, mida tuleb elus ette vaid väga harva.
subject Turtelituvi Eesti…
Artiklid
Samuli Haapasalo
Eesti metsatukkadest ja lindudest
Metsatukad annavad Eesti külamaastikule erilise ilme. Maastikupildile lisavad graafilisust põldudel kasvavad üksikud kaunid tammed. Miljon hektarit põllumaad kaunistab domineerivat maastikutüüpi. Siiski…
subject Eesti metsatukkadest…Loe eesti keeles Eesti metsatukkadest ja lindudest subject Virolaisen metsäsaarekkeen…Lue suomeksi Virolaisen metsäsaarekkeen miljöö ja linnut
Samuli Haapasalo
Eesti suurvete ja kevade linnud
Viies aastaaeg Eestis on eriline. On tulvaaeg!
subject Eesti suurvete…Loe eesti keeles Eesti suurvete ja kevade linnud subject Viron tulvan…Lue suomeksi Viron tulvan ja kevään linnut
Samuli Haapasalo
Lahtedel ja luhtadel, niitudel ja metsades
Arktilistest veelindudest ja kurvitsalistest kevadrändurid lendavad massiliselt mööda ”Soome- ja Eesti-poolset lahte” maikuus. Miljonite veelindude, hanede ja kurvitsaliste rännu kõrghetk kulmineerub…
subject Lahtedel ja luhtadel,…Loe eesti keeles Lahtedel ja luhtadel, niitudel ja metsades subject Lahdilla ja luhdilla,…Lue suomeksi Lahdilla ja luhdilla, niityillä ja metsissä
Samuli Haapasalo
Sookurg, keel ja rahvaluule
Kurg, saanud oma lühikese nime võimsast häälitsusest, on andud selle eesti keeles edasi kahele toonekurglaste liigile, ”kurele”, mille täielikud nimekujud on valge toonekurg, lühemalt kurg (kattohaikara),…
subject Sookurg, keel…Loe eesti keeles Sookurg, keel ja rahvaluule subject Kurki, kieli…Lue suomeksi Kurki, kieli ja folklore
Samuli Haapasalo
Turtelituvi Eesti loodusmaastikul
10. augustil juhtus minuga midagi väga eksootilist, midagi sellist, mida tuleb elus ette vaid väga harva.
subject Turtelituvi Eesti…Loe eesti keeles Turtelituvi Eesti loodusmaastikul subject Turturikyyhky…Lue suomeksi Turturikyyhky virolaisessa maisemassa
Rein Kuresoo
Alutaguse on Eesti noorim rahvuspark
Kõige uuem Eesti rahvusparkidest, 43 568 hektari suurune Alutaguse rahvuspark, loodi 2018. aastal Kirde-Eestile maastike ja looduse kaitseks. Ajalooliselt on Alutaguse piirkond olnud tuntud kui Eesti suurim…
subject Alutaguse on…Loe eesti keeles Alutaguse on Eesti noorim rahvuspark subject Alutaguse on…Lue suomeksi Alutaguse on Viron nuorin kansallispuisto
Rein Kuresoo
Eesti mets läbi aegade
9000 aastat eKr, siis, kui inimesed Eesti alale saabusid, oli see peaaegu täielikult metsade ja soodega kaetud. Küttide-korilaste tegevus ei mõjutanud metsasust just kuigi ulatuslikult. Esimest korda puutusid…
subject Eesti mets läbi…Loe eesti keeles Eesti mets läbi aegade subject Virolainen metsä…Lue suomeksi Virolainen metsä kautta aikojen
Rein Kuresoo
Eesti puisniidud
Sadakond aastat tagasi kaunistasid Eesti maastikku Varbla, Mihkli, Kose ja Kuusalu kirikut ühendavast joonest lääne ja põhja pool kõikjal puisniidud. Puisniitude levikul ei ole siiski pistmist nimetatud…
subject Eesti puisniidudLoe eesti keeles Eesti puisniidud subject Viron lehdesniitytLue suomeksi Viron lehdesniityt
Rein Kuresoo
Euroopa naarits elab Hiiumaal
Euroopa naaritsa leviala kattis kunagi peaaegu tervet Euroopat Hispaaniast Uurali mägedeni. Praeguseks on naarits peaaegu kõikjal oma ajaloolisel levialal välja surnud. Nüüdseks on alles jäänud kokkukuivavad…
subject Euroopa naarits…Loe eesti keeles Euroopa naarits elab Hiiumaal subject Vesikko – Hiidenmaan…Lue suomeksi Vesikko – Hiidenmaan joenrantojen harvinainen asukas
Rein Kuresoo
Lahemaa rahvuspark saab 50 aastat vanaks
Kui Soomes asutati 1938. aastal Pyhätunturi rahvuspark (praegu Pyhä-Luosto rahvuspargi osa), siis Eestis ei oldud toona valmis rahvuspargi loomiseks. Leiti, et siin ei ole piisavalt suurt inimtühja piirkonda…
subject Lahemaa rahvuspark…Loe eesti keeles Lahemaa rahvuspark saab 50 aastat vanaks subject Lahemaan kansallispuiston…Lue suomeksi Lahemaan kansallispuiston puoli vuosisataa
Rein Kuresoo
Šaakal on tulnud Eestisse, et jääda
013. aasta veebruaris ajasid Salevere (Matsalu rahvuspark, Läänemaaa) kandis koerad tihedasse kadastikku veidra looma. Kohalik külamees surmas ta pussiga ning zooloogid määrasid looma harilikuks šaakaliks…
subject Šaakal on tulnud…Loe eesti keeles Šaakal on tulnud Eestisse, et jääda subject Sakaali tuli…Lue suomeksi Sakaali tuli Viroon jäädäkseen
Kristina Traks
Rännak Eesti metsikuimas ja inimtühjeimas paigas Peipsiveerel
Tartumaal vastu Peipsi järve sirutuv Emajõe-Suursoo on paradiis igale tõsisele loodushuvilisele – siin ei ole massiturismi, metsaraiet, lõhutud metsateid, prügiseid lõkkekohti ega inimtekkelist müra. Seda…
subject Rännak Eesti…Loe eesti keeles Rännak Eesti metsikuimas ja inimtühjeimas paigas Peipsiveerel subject Peipsiveere –…Lue suomeksi Peipsiveere – retkelle villiin luontoon, kauas ihmisasutuksesta