Kõige uhkem suurvesi on Soomaa madalatel tasandikel, eriti vaatamisväärsel Viljandi ja Pärnu vahelisel maastikualal. Kümnete tuhandete hektarite kaupa põllumaad, metsa ja sood mattub vee alla. Vesi vallutab kogu maastiku. Ojad ja jõed oma vooluga ei jõua sulavaid hangi ja suurvett piisavalt kiiresti ära kanda. Kevadvihmad annavad veele veelgi võimu juurde. Inimesed liiguvad tulvaajal koduümbruses ringi paatidega. Vanad talumajad on õnneks osatud ehitada nii, et need peavad tulvale vastu, need tuulduvad ja kuivavad kohe pärast suurvett. Vanad palgid hingavad.

Kevadine suurvesi ja selle taandumine on ka suurepärane aeg lindudele. Kui üks vanaaegne korralik talv on jäätanud merelahed, järgneb tulvale imepärane lindude kevad. Kümned ja kümned tuhanded rändlinnud, laululuiged, väikeluiged, haned, veelinnud ja kurvitsalised ning muud linnuliigid vallutavad põldude ja niitude tulvajärved ja üleujutatud rannikualad. Saabub tõeline linnuriik. Loodusjõud näitavad oma hiilgust. Kõikjal kajavad varsti hanede ja luikede hõbetrompetite tuututamine ja kurgede hõiked. Valged tiivad mustal mullal sinise taeva all ja lindude siluetid on märgid Eesti kevadest. Sinimustvalge! Kõrgendatud meeleolu. Lõputult kõlab kevade hõige koidust ehani ja öö varjudesse välja.

Ööselgi on kuulda väikeluikede müstilist ”gluutamist” üleujutatud põldudelt ja merelahtedelt valguvate vete äärest. Nende hääl on nii omapärane, et seda on raske millegagi võrrelda, seda peab ise kuulma. Seda kõike võib kogeda Eestis kevadisel tulvaajal. Selle kauni linnu peamine rändesuund kulgeb Eesti kaudu. Soomes väikeluike kohtab harva.

Elu hoovus kohiseb üle vainude ja metsade. Tulv kogub jõudu ja muutub kevadeks. Talve võim on murtud. Tulv on kaasa toonud kevade. Tavaliselt on suurvesi kiire. See tõuseb jõuliselt, võimsa loodusnähtusena. Ja varsti kaob see metsadesse, ojadesse ja jõgedesse, imendub maapinda. Üks Eesti kõige suurematest looduslikest vaatamisväärsustest.

Kevade lõpu arktilste veelindude ja kurvitsaliste ränne Soome lahel on Eesti ja Soome ühine looduslik etendus. Rändlinnud saabuvad varakult maikuus suvega võidu ja suunduvad varajaste linnuliikide kombel tundratesse, arktilistele aladele. Ja Eesti merelahtedele, Matsalu ja Haapsalu lahele ning rannikule saabub selgi kevadel määratu hulk veelinde, kurvitsalisi, öölauljaid ja muid linde, et pesitseda nendes kogu maailmas tuntud pinnuparadiisides.