Viies aastaaeg Eestis on eriline. On tulvaaeg!
Võib isegi öelda, et tulv on väga eestipärane ja Eesti loodusele iseloomulik nähtus. Talve selgroog on murtud. Vesi tõuseb põldudele ja metsadesse. Jõed, ojad, kraavid ja isegi sood ajavad üle kallaste ning moodustavad suuri järvi. Veel pole siiski päris kevad. Kõigepealt on tulvalaine, talvele järgnev aastaaeg.
Suured väikeluikede parved vallutavad tulvajärved. Varsti lainetab siin suurvee asemel vili.
Foto: Samuli Haapasalo
Kõige uhkem suurvesi on Soomaa madalatel tasandikel, eriti vaatamisväärsel Viljandi ja Pärnu vahelisel maastikualal. Kümnete tuhandete hektarite kaupa põllumaad, metsa ja sood mattub vee alla. Vesi vallutab kogu maastiku. Ojad ja jõed oma vooluga ei jõua sulavaid hangi ja suurvett piisavalt kiiresti ära kanda. Kevadvihmad annavad veele veelgi võimu juurde. Inimesed liiguvad tulvaajal koduümbruses ringi paatidega. Vanad talumajad on õnneks osatud ehitada nii, et need peavad tulvale vastu, need tuulduvad ja kuivavad kohe pärast suurvett. Vanad palgid hingavad.
Valged toonekured saabuvad kohe, kui tulv annab maad keveadele ja alustavad pesimist vanas risupesas.
Foto: Samuli Haapasalo
Kevadine suurvesi ja selle taandumine on ka suurepärane aeg lindudele. Kui üks vanaaegne korralik talv on jäätanud merelahed, järgneb tulvale imepärane lindude kevad. Kümned ja kümned tuhanded rändlinnud, laululuiged, väikeluiged, haned, veelinnud ja kurvitsalised ning muud linnuliigid vallutavad põldude ja niitude tulvajärved ja üleujutatud rannikualad. Saabub tõeline linnuriik. Loodusjõud näitavad oma hiilgust. Kõikjal kajavad varsti hanede ja luikede hõbetrompetite tuututamine ja kurgede hõiked. Valged tiivad mustal mullal sinise taeva all ja lindude siluetid on märgid Eesti kevadest. Sinimustvalge! Kõrgendatud meeleolu. Lõputult kõlab kevade hõige koidust ehani ja öö varjudesse välja.
Kured põlise tamme all lumest paljaks sulanud laikudel.
Foto: Samuli Haapasalo
Ööselgi on kuulda väikeluikede müstilist ”gluutamist” üleujutatud põldudelt ja merelahtedelt valguvate vete äärest. Nende hääl on nii omapärane, et seda on raske millegagi võrrelda, seda peab ise kuulma. Seda kõike võib kogeda Eestis kevadisel tulvaajal. Selle kauni linnu peamine rändesuund kulgeb Eesti kaudu. Soomes väikeluike kohtab harva.
Elu hoovus kohiseb üle vainude ja metsade. Tulv kogub jõudu ja muutub kevadeks. Talve võim on murtud. Tulv on kaasa toonud kevade. Tavaliselt on suurvesi kiire. See tõuseb jõuliselt, võimsa loodusnähtusena. Ja varsti kaob see metsadesse, ojadesse ja jõgedesse, imendub maapinda. Üks Eesti kõige suurematest looduslikest vaatamisväärsustest.
Hanede hulk on Eesti põldudel üleujutuste aegu lõputu. Pildil on lendamas rabahaned, laskunud on suur-laukhaned.
Foto: Samuli Haapasalo
Kevade lõpu arktilste veelindude ja kurvitsaliste ränne Soome lahel on Eesti ja Soome ühine looduslik etendus. Rändlinnud saabuvad varakult maikuus suvega võidu ja suunduvad varajaste linnuliikide kombel tundratesse, arktilistele aladele. Ja Eesti merelahtedele, Matsalu ja Haapsalu lahele ning rannikule saabub selgi kevadel määratu hulk veelinde, kurvitsalisi, öölauljaid ja muid linde, et pesitseda nendes kogu maailmas tuntud pinnuparadiisides.