”Aga mul üks tuttava tuttav ütles, et…”
Koliks Soome! No koliks! Päris nii vist keegi suuri elumuutusi ei tee, aga ka läbimõeldud ümberkolimisprotsess ja uude ühiskonda sisseelamine toob endaga kaasa palju küsimusi.
Kust saada Soomes abi erinevatel igapäevaelulistel teemadel? Kuidas orienteeruda riiklike nõuete ja bürokraatia rägastikus, kuhu pöörduda probleemsetes olukordades, kuidas täita vajalikke taotlusi? Kuidas Soome kolinud inimene end küsimuste tekkides ise aidata saaks?
Helsingi ja Vantaa piirkonnas nõustab Soome kolinud eestlasi Irina Aljasmäe International House Helsinki's ja erinevates Vantaa infopunktides. Turu linnas võib eestikeelset abi saada Ülle Priksilt.
Millised on suurimad probleemid, millega eestlane Soomes kokku puutub? Kui palju ja millist abi võib saada ametlikelt nõustajatelt?
Irina kolis peresidemete tõttu Soome aastal 2016 ja tal on isiklik kogemus integreerumisprotsessist pea igast kandist. Eestis oli tal pikaajaline töökogemus sotsiaaltöötajana nii vanglas, lastekaitses kui erinevates ametiasutustes. Soomes pidi Irina alustama nullist: osalema keelekursustel, tõendama Eesti hariduse vastavust Soome omaga, panema lapsed kooli ja lasteaeda, otsima praktika- ja töökohti. ”Tean isiklikult, kui raske on alguses nii paberimajandus kui enda tõestamine. Seetõttu mõistan ka oma kliente hästi.“
Üllel on pikk karjäär ettevõtluses, erinevates projektides ja kolmandas sektoris. Eestlaste nõustamisega ühel või teisel viisil on ta tegelenud Soomes aastast 2016. Praegusel hetkel pakub ta Turus nõustamisteenust International House Turku's paar tundi nädalas.
Peamised probleemid, millega eestlased Helsingi piirkonnas nõustaja poole pöörduvad, on seotud rahvapensioniameti KELA teenuste ja väljateenitud pensioni arvestamisega Soomes ja Eestis. Tööealistel inimestel on küsimusi ja probleeme servast serva. Esile tõusevad ka peresuhete, lastekaitse ja eluaseme teemad. Elamisloataotlusi ja tulumaksu tagastamist Irina ja Ülle oma ametipostil nõustamisteenuse raames ei käsitle.
Ülle rõhutab, et nõustamist reguleerivad juhendid ja määrused, kellegi eest midagi ära ei tehta, aga nõu võib küsida praktiliselt kõige kohta. Irina tuletab samuti meelde, et nad ei tee ise otsuseid inimesi puudutavate probleemide kohta, vaid aitavad dokumente korda ajada, selgitavad protsesse ja suunavad abiotsija edasi õigete instantside poole.
Irinal on selged juhtnöörid, kust asjaajamist alustada. „Kõigepealt on inimesel tähtis endale selgeks teha, miks ta Soome on kolinud: kas on põhjuseks peresidemed, töö või õppimine. Sellele vastavalt tuleb ka elamiseks vajalik dokumentatsioon korda ajada. Tähtis on tutvuda internetis InfoFinland.fi leheküljega, kus on eesti keeles selged ja ülevaatlikud kokkuvõtted elu sisseseadmisest Soomes. Peamised ametkonnad, millega tuleb suhelda, on Soome rahvastikuregister (Digi- ja väestövirasto), migratsiooniamet (Migri), rahvapensioniamet (KELA), pank ja maksuamet (Verohallinto). Selles kõiges võib nõustaja abistada. Samuti aitab asjaajamise kiirusele kaasa, kui juba Eestist võetakse kaasa vajalikud dokumendid, näiteks ingliskeelsed väljavõtted rahvastikuregistrist abielu ja laste kohta.“
Ülle lisab, et oleks väga hea, kui kolija juba enne Soome tulekut end vajalike sammudega pisut kurssi viiks, kasvõi sellesama InfoFinlandi lehekülje abil, kuna vastavat teenust Eestis eraldi ei pakuta.
Soome ja Eesti vahe on muuhulgas selles, et Eestis ollakse harjutud digiühiskonnaga, aga Soome ametkonnad veel nii laialdaselt omavahel infot ei vaheta. „Sageli inimene imestabki, et olen juba käinud politseis/migratsiooniametis/maksnud lõivu, miks mul ikka veel püsivat aadressi, isikukoodi ja KELA-kaarti ei ole. Aga näiteks Soome isikukoodi saamiseks on teatud tingimusd, mida me siis võime koos selgitada,“ ütleb Irina.
Peamised teemad, millega Ülle käest Turu kandis abi otsitakse, on sassiläinud töösuhted, sundpuhkuse ja palgast tehtavate maksude küsimused ning erinevate toetuste taotlemise kriteeriumid. On juhtumeid, kus tööandja ei ole kõiki seadusejärgseid makse tasunud või on probleeme töötasu kättesaamisega. Mõnikord võib Soome ametkonna poolt tehtud otsus olla taotlejale isegi positiivne, aga nii keeruliselt väljendatud, et see jääb ebaselgeks. „Nõustaja poole pöördutakse absoluutselt kõikides küsimustes sünnist surmani,“ ütleb Ülle. Küsida võibki kõike, aga kohe ei pruugi vastust saada. Sageli on pöördujal kaasas virn dokumente või Soome ametivõimude otsuseid, mida siis koos tõlgendatakse.
Küsimusele, kuidas Eestist tulnud inimene ennast Soomes ise aidata saaks, vastab Ülle: „Keelt tuleb õppida ja uudishimulik olla. Palgalehte tuleb lugeda ja teha endale selgeks, kas vajalikud maksud on kindlasti makstud. Usaldusväärsete internetiallikatega tuleks end kurssi viia, lisaks InfoFinlandile tasub tutvuda näiteks ka Helsingi Eesti saatkonna leheküljega.“
Irina lisab, et keelt on vaja tingimata õppida. „Ja Soomes on oluline iga dokument ja paber! Nii et kui osaleda keelekursusel, oleks hea see lõpuni käia, et saada ametlik tunnistus keeleoskuse kohta. Keelt õpib kõige paremini suhtluses ja soomekeelses keskkonnas töötades. Seda on lihtsam öelda, kui teha. Kui oma töökohas on peamiselt mittesoomlased, ei arene ka keeleoskus väga kiiresti. Võib ka paluda soomlasi, et nad rääkija keelt parandaksid.“ Soomes tuleb olla ise avatud, aus ja koostööaldis ametkondadega asju ajades. „Nii-öelda puskaradio, erinevad Facebooki rühmad ja ”aga minu naabriga oli küll nii” on sageli siiski mitteusaldusväärsed infoallikad. Meil kõigil on erinev taust ja iga juhtum on individuaalne,“ tuletab Irina meelde.
Mõlemad nõustajad mainivad, et Soomes esineb ametnike hulgas arusaama, et eestlased oskavad ju soome või inglise keelt nagunii, pole vajagi erinevat integratsioonimaterjali eesti keelde tõlkida. Tegelikkuses jääb eestlaste soome keele oskus sageli argisele tasemele. Samuti muutuvad aeg-ajalt Soomes elamist reguleerivad seadused, määrused ja ametkondade ülesanded. See, mis pool aastat tagasi pidas paika, ei pruugi enam olla ajakohane täna.
Nii Irina kui Ülle tunnetavad, et eestlaste nõustamine on lisaks tööle neile ennekõike südameasi. Hea nõustaja oskab küsida ja välja selgitada, mida inimene tegelikult vajab, ja mõnikord peab olema natuke psühholoogilist silma ka. „Ma tõesti soovin inimesi aidata ja tahan, et neil hästi läheks!“ hüüatab Irina südamepõhjast. Ülle lisab, et austab oma kliente väga. „Inimesed on teinud elus suuri kannapöördeid, pered on jäänud kodumaale, on võetud suuri riske. Nõustaja poole ei pöörduta ju uudisega, et kõik on hästi, vaid tullakse ikkagi üsna suurte muredega. Seda toredam on saada aeg-ajalt telefonikõne, et mul on nüüd asjad palju paremini, aitäh abi eest!“