Millised proovikividega ettevõtja silmitsi seisab? Millised on suurimad kordaminekud? Kust saada tuge ja abi? Millised tulevikuplaanid ettevõtlikel naistel on? Sellest kõigest rääkisime Eesti Majas nelja eestlannaga. Vestlusringis osalesid visualist, pulma- ja ürituste korraldaja Laura Rüüberg, ehtedisainer ja ehitusspetsialist Annika Mägi, ilusalongi omanik ja sisulooja ning fotograaf-videokunstnik Kertu Salumets ning klaveriõpetaja-pianist Anni Seidla. Fotograaf Kristi Leht saatis oma mõtted kirjalikult. Kõik nad kuuluvad Eesti naisettevõtjate võrgustikku Soomes, mille alusepanija ja vedaja on särav ja energiline Laura Rüüberg.
Kas ettevõtluspisik oli teis juba väikesena olemas? Selle küsimuse peale puhkevad naised peaaegu ühest suust naerma. Laura: „Üldse mitte! Minu taust Eestis oli moemaailm, kus tegelesin vaateakende dekoreerimise, turunduse ja stilistikaga. Ettevõtlus tundus Soome kolides viimase asjana, mille peale tulla. Tasapisi hakkasin aga valmistama esemeid tähtpäevadeks ja üritusteks. Alguses oli maht väike, aga siis hakkas tekkima huvi minu vastu. Õppisin juurde mitmeid oskusi. Järgmine samm oli loogiline: miks müüa oma oskusi nii odavalt? Ilma suurema kalkuleerimiseta asutasin firma ja nüüd, aastaid hiljem, olen pulmakorraldamise vallas edu saavutanud.“
Annil polnud samuti plaani ettevõtjaks hakata: „Õppisin muusikat nii Eestis kui ka aastaid Saksamaal. Võõramaalasena ja keelt valdamata on klaveriõpetaja või pianistina keeruline tööd leida, isegi kui magistrikraad on taskus. Klaveritundide andmine ettevõtjana aitas mul Soome ellu sisse elada. Käisin paljudes kodudes, kohtusin inimestega, nägin erinevaid suhtumisi, õppisin keelt õpilaste kaudu… Mulle on alati meeldinud õppida ja õpetada. Ka praegu õpin ärindust, minu lõputöö käsitleb füüsilisest isikust ettevõtjate vajadust raamatupidamiskoolituse järele.“ Kaasvestlejad naeravad: „Said otse perede juurde koju, muidu ju Soomes tuppa ei saa!“
Annika Mägi töötas Soomes esialgu kosmeetikuna ja läks siis hoopis abikaasa ehitusfirmasse. Siis aga hakkas hobi, polümeersavist kõrvarõngaste valmistamine etendama aina suuremat rolli. „Ehete disainimise juurde jõudsin nii, et mul endal oli soov kanda midagi ägedat, teistmoodi. Katsetasin materjalide ja stiilidega, tutvusin sotsiaalmeediakanalitega, õppisin professionaalidelt, kuni leidsin oma stiili.“
Kertu Salumets on Soomes elanud viis aastat. Esialgu töötas ta ilusalongis, hiljem aga asutas Keravale oma firma. „Ettevõtluse esimesed kilomeetrid ei olnud sugugi lihtsad, pusisin palju omaette ja kolistasin ämbrites. Nüüd aga teen ise salongis tööd minimaalselt ja liigun hoopis sotsiaalmeedia sisuloome ning fotograafia ja videomaailma. Naisettevõtjate võrgustikul on olnud tähtis roll uue suuna seadmisel.“
Kristi Leht aga mõtiskleb: „Ka minul polnud Soome kolides vähimatki mõtet ettevõtlusest. Üks asi oli kindel – tahtsin õppida ja areneda. Seepärast otsustasin minna kooli, omandada kutse (tekstiil ja restaureerimine) ning samal ajal õppida soome keelt. Siis sain kingituseks fotoaparaadi ja mul tekkis tohutult suur huvi pildistamise vastu. Hakkasin end harima, käisin koolitustel ja kursustel, mis avardasid mu maailmapilti ja aitasid leida oma tee.”
Maksud, vastutus ja riskid käivad asja juurde
Naised toovad ettevõtluse probleemidena välja kõrgeid makse, lubade hankimise keerulisust ja üldse bürokraatiat, käibemaksuprotsenti, suurt isiklikku vastutust ja töötajate palkamisega seotud riske. Pead tundma seadusi ja teadma, kust millist infot leida ja kellele mis küsimusi esitada, lisaks turundus, reklaamimine, uue klientuuri leidmine… Samuti on ettevõtjal raskem haiguspuhkust võtta ning ka hinna määramine ei ole lihtne.
„Kui liiga odavalt oma teenust või toodet müüa, võib inimestel tekkida tunne, et sa ei olegi eriti hea ja haritud õpetaja,“ ütleb Anni. Ja tõepoolest, seitsmeeurosed kõrvarõngad jäävad ju sagedamini sahtlipõhja kui seitsmekümnesed! Ettevõtjal on vaja mõnevõrra tunda inimeste psühholoogiat ja ostukäitumise mudeleid. Laura sõnutsi mängivad suurt rolli võrgustumine, väljapaistmine, õigetele inimestele õigel ajal silma jäämine. „Alguses tegelesin lastepidudega, siis korraldasin oma pulma, seejärel soovitati mind paari pulma tegema ja siis oligi nimekirjas juba 20 pulma. Ennast tuleb väärtustada! Esimest korda pulmagaalale minnes võbisesin lausa, et mis mina, väike inimene… Tähtis on ületada takistused oma peas: läksin siiski julgelt suhtlema ja aasta hiljem tundsin gaalal juba kõiki suuremaid osalejaid.“
Tegelikult ongi oluline mõista, mida ettevõtja ise peab oskama ja millal pöörduda võrgustiku ning spetsialistide poole. Ise ei pea ju tingimata teadma, kuidas töötab sotsiaalmeedia või käib raamatupidamine. Samuti on võtmeks oskus luua suhteid ja minna kaasa muutustega. „Helsinki Design Schoolis rääkisime loengul terve päeva, mis on Instagram ja kuidas seda ära kasutada – aastal 2010 Tallinnas õppides polnud sellist asja õppekavaski,“ ütleb Laura.
Anni hüüatab, et kõige suurem takistus on müüt, et ettevõtlus on väga raske, sissetulek läheb kõik maksudeks. Laura lisab, et vale on ka ässitada, et hakka ettevõtjaks, saad ise oma vaba aja üle otsustada. Ettevõtja on tihti tööl 24/7, ehkki kiiremad perioodid vahelduvad rahulikumatega. „Sul on kogu aeg läbipõlemise oht, sest oma firma on ju südamelaps,“ kostab tõsisemal toonil mitmest suust.
Ärialast nõustamisteenust on naised vajanud ja saanud vahelduvalt. Mõni asutas ettevõtte stardirahast teadmata, mõne meelest on see olnud hea tõuge äri loomiseks. Kuna stardiraha saamise ajal tohib sissetulekut saada ainult ettevõtlusest, on algaja ettevõtja sunnitud oma äriideed lihvima ja sellesse panustama. Anni käis ka eestikeelsel ärikonsultatsioonil Uusyrityskeskuses, naisettevõtjatete võrgustik on nõu saanud Business Helsinki tiimilt.
Oma ettevõtte fännid
Oma firmast ja ellu viidud ideedest on osalejatel palju rääkida. Anni: „Kui inimesel on juba omandatud eriala, siis ettevõtlus on üks variant sel alal töötada. Ettevõtjana saan ma ellu viia oma arusaama õpetamisest ja heast õpetajast, teha asju endale omasel moel. Ma pole niivõrd seotud riiklike õppekavadega, kuivõrd soovin anda õpilasele kaasa huvi muusika vastu kogu eluks.“ Anni mõtles välja PianoBoxi, mis on merekonteiner Tapiola keskväljakul, kuhu õpilased tulevad klaveritunde võtma ja kus saab teha koostööd teiste muusikutega, kellel probleeme häälekindlate ruumide leidmisega.
Laura jagab samuti oma rõõmu: „Pruutpaari ilme, kui nad lõpuks ometi kaunistatud ruumi näevad, on hindamatu! Õnnestumisi on palju, aga toon esile enda loodud Deco Vani, liikuva dekoratsioonide lao. See on suur roosa kaubik kõikvõimaliku pulmadekooriga juhuks, kui pruutpaar soovib ise ruume ja pulmi dekoreerida.
Kristi lisab: „Jah, see ei ole olnud lihtne, aga väärt iga hetke. Pärast ettevõtte loomist tegin otsuse, et fotograafiast saab minu igapäevatöö, ja kuna olin sellele nii pühendunud, siis pidin lihtsalt leidma tee, kuidas see saavutada.”
Anni mõtleb hetke ja lisab: „Kevadkontserdid! See, kui näed oma kätetööd ja õnnelikke kliente. See on nii ilus ja harras hetk!“
Klientide siiras tagasiside ja tänu, suust suhu ja sotsiaalmeedias levivad soovitused ning rõõm edukast ja heast teenusest või tootest annavad energialaengu ja jõudu. „Kogu see jama tasus ennast ära,“ on nad kõik siis mõelnud.
Plaanid
Anni soovib arendada koostööd teiste muusikutega, rentida välja PianoBoxi ja pakkuda neile näiteks raamatupidamisteenust. Ja muidugi olla ikka veel parem õpetaja! „Minu eesmärk ei olegi tingimata firmana kasvada,“ lisab ta. Laura näeb, et on tulevikus tuntumate pulmakorraldajate hulgas ja teeb koostööd hinnatud partneritega. Päris kõiki plaane ei soovigi ta veel avada.
Kertu soovib müüa ikka kvaliteetset teenust, arendada ennast ja teha samuti koostööd. Ka Annika soovib laiendada klientuuri ja spetsialiseeruda muu hulgas kliendi soovi järgi tehtud ehetele: „Minu jaoks on oluline, et mu looming oleks täiuslik ja vastaks sellele kõigele, mida ma sinna sisse panen.“ Kristi ütleb, et on jõudnud üksikettevõtjana tasemele, millest unistas: „Mind on usaldatud ja mina olen õppinud usaldama neid inimesi, kes minu potentsiaali näevad, isegi siis, kui ma ise kahtlen.“
900!
Eesti naisettevõtjate võrgustik on praegu veel võrdlemisi vabas vormis Facebooki grupp, kus on peaaegu 900 liiget. Eesmärk on pakkuda tuge naistele, kes plaanivad ettevõtlusega tegelema hakata. Liikmetele korraldatakse kord kuus kohtumisi, kus on jutuks mitmesugused ettevõtlusega seotud teemad. Oluline on omasugustega kokku saada ja muredest-probleemidest rääkida.
Laura, võrgustiku asutaja ja vabatahtlik juht, räägib, et kogukond sündis tema enda otsesest vajadusest leida ettevõttele partnereid. „Siiamaani näen, et inimesed teevad aastaid oma tööd alla turuhinna. Kogu aeg võrreldakse Eestiga, üks jalg on Eestis. Ma tahan, et need eestlased, kes siin oma asja ajavad, väärtustaksid ennast rohkem! Me ei pea kinni jääma sellesse, et meie juured ja taust on Eestis. Suuname oma teenuse-toote laiemalt Soomes kõikidele klientidele.“
Võrgustiku tulevikuplaanidest on aga tema sõnul veel vara rääkida. Miks mitte olla ühel päeval kõiki Eesti taustaga ettevõtjaid ühendav jõud, sild Eesti ja Soome vahel? Müüdid ehitaja-Kalevipoegadest ja lihttöölis-Lindadest ei pea enam paika. „Loome oma võimalused ise, oleme hingega selle juures, mida teeme, ja oleme igatpidi võrdsed tegijad Soome ettevõtlusmaastikul. Ja tuleb teha, mitte ainult rääkida! Tähtis on rõhutada, et ettevõtlus ei ole naise hobi, isegi kui see on hobist alguse saanud. Mõtleme suurelt!“
Mida aga soovitada naistele, kes kaaluvad ettevõtjaks hakkamist? Julgust, pealehakkamist, pühendumust ja koos tegemist. Raskusi on, aga alla ei tohi anda. Kristi tuletab meelde, et pidevalt mugavustsooni ületades ei ole muud võimalust kui kasvada ja edasi liikuda. Perekonna ja sõprade mõistev suhtumine on hindamatu, eriti kui tugivõrgustikku veel pole. Samas, tuletab Laura meelde, tuleb ikka ise äriplaan läbi mõelda.
Juba helisevadki telefonid, järgmised kohtumised ootavad ja meie aeg saab otsa. Imetleme veel Annika Ane designi kõrvarõngaid ja teeme pilte. Tore on olla seltskonnas, keda iseloomustab usinus, töökus, nutikus, loovus, kiire õppimine, uudishimu, soov panustada oma tegemistesse ja ühiskonda.
Jõudu ja indu!