„Appi, mu pass on aegunud! Tahan abielluda. Tahan lahutada. Mul sündis laps. ID-kaart varastati ära! Mis ma teen? Pöördun Eesti saatkonna poole!“ Soome eestlaste murede-rõõmudega tegeleb Eesti suursaatkonnas Helsingi konsulaartalituses viis inimest.
Eesti suurimas konsulaartalituses on lisaks Eestist lähetatud direktor Peeter Püvile ja konsul Marjut Puustale ametis kolm kohapealt palgatud konsulaarsekretäri: Terje Väisänen, Olga Riimann ja Maris Vaher. Peeter Püvi on uhke talituse isikkoosseisu üle: „Diplomaadid vahetuvad iga teatud aja tagant, aga kohaliku taustaga töötajad tunnevad asukohariigi olusid ja eestlaste vajadusi kõige paremini. Meie konsulaarsekretärid on väga tublid, sisuliselt on nad konsuli abid. Näiteks Terje on olnud sel ametipostil juba üle 30 aasta, Olga 17 ja Maris kolm aastat. Nende oskused ja tööpanus eestlaste asjade ajamisel on hindamatud. Tegemist jagub, võttes arvesse, et eestlasi on Soomes ühe korraliku linna jagu, statistika järgi umbes 70 000.“
Konsuli tööülesanded katavad laias laastus eestlase elu sünnist surmani. Konsulaarvaldkonda kuuluvad muu hulgas abi pakkumine eestlastele võõrsil, perekonnasündmuse dokumenteerimine, esmaste dokumentide taotlemine lastele ja kodumaale ajutise tagasipöördumisdokumendi väljastamine. Samuti saab talituse kaudu tellida uued ID-kaardi PIN-koodid. Sealsed töötajad korraldavad ka konsulaarmissioone ehk lähetusi mujale Soome, näiteks Tamperesse ja Turusse, et sõrmejälgi võtta ning kodanikelt passi- ja ID-kaardi taotlusi vastu võtta. Konsuli vastuvõtu kuupäevad ja koht pannakse aegsasti üles saatkonna kodulehele. Konsul on võimlik ka n-ö külla kutsuda – kui kuskil Soomes on vähemalt 10 soovijat, kellel on vaja dokumenditaotlus sisse anda, võib konsul kohale sõita.
Üks osa konsulaartalituse tööst on ka tihe suhtlus kuue Eesti aukonsuliga Soomes. Aukonsulid on ühiskondlikult aktiivsed Soome kodanikud, kes tasuta ja missioonitundest edendavad Eesti-Soome äri- ja kultuurisuhteid.
Eestlaste kõige tavalisemad mured
„Lõviosa konsulaarosakonna tööst on seotud passi ja ID-kaardi taotlemise ja väljastamise ning perekonnatoimingutega,“ ütleb Marjut. „Kui kodanikul on kehtiv ID-kaart ja PIN-koodid või ta kasutab Smart-ID rakendust ning kehtivad sõrmejäljed on Eesti politsei andmebaasis olemas, võib uue dokumendi tellida internetis Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) iseteeninduses. Kui sõrmejäljed on andmebaasis vananenud ehk kehtetud, võib uue kujutise (digisalvestamise) teha konsulaartalituses tasuta. Kui dokumendi taotlemine pole iseteeninduses võimalik, tuleb pöörduda saatkonna poole. Uue passi või ID-kaardi võib kätte saada kas Helsingist saatkonnast või mõne meie aukonsuli juurest mujal Soomes: Turust, Kuopiost, Ahvenamaalt, Tamperest, Oulust ja Vaasast.“ Ta paneb inimestele südamele, et nad vaataksid aegsasti üle, kas reisidokument ikka kehtib, ja telliks vajaduse korral varakult uue. Dokumendi tellimine Soome võib võtta keskmiselt poolteist kuud aega.
Peeter lisab, et seadusejärgselt on Eesti kodanikul kohustus teavitada 30 päeva jooksul Eesti riiki muudatustest oma perekonnas: lapse sünnist, abiellumisest, lahutusest, surmast, elukoha muutusest, nimemuutusest. Dokumentide esitamist ja asjaajamist Eesti riigiga ei pea pelgama – konsulaartalituse töötajad aitavad ja juhendavad paberite täitmisel. Hea on tutvuda saatkonna kodulehel asuva konsulaarrubriigiga, kus on ohtralt infot konsulaartoimingute kohta. Näiteks kui Eesti kodanik soovib Soomes abielluda, palub Soome riik esitada tõendi, et tal pole selleks õiguslikke takistusi. Samasugune nõue kehtib, kui välismaalane soovib Eestis naise võtta või mehele minna. Kui kodulehelt tõesti infot ei leia, võib konsulaartalitusse kirjutada.
Igasuguseid asju on ette tulnud, kui Eesti ametivõime muutustest ei teavitata. Näiteks võib ette tulla, et Eesti riigi silmis on kadunukesel kaks last, aga tegelikult on tal Soomes veel üks laps sündinud. Või on teave abikaasa kohta vananenud ja asjaajamine muutub keerukamaks. Peeter räägib muheda loo kodanikust, kes soovis uut passi saada, aga oli vahepeal jõudnud mitu korda abielus olla ja lahutada ning see inimene, keda Eesti riik tema abikaasaks pidas, polnud seda enam teps mitte.
Peeter tuletab meelde, et kui Eesti riigi teavitamine jääb unarusse, võivad tekkida probleemid just näiteks pärimisel: „On oluline oma paberiasjad elu ajal riigi ees korras hoida, et mitte lastele hiljem probleeme tekitada. Perekonnasündmused peavad olema kajastatud nii Eestis kui Soomes ühesuguselt. Muidu võibki ette tulla, et pärijaid on tegelikult rohkem, kui Eesti riik neid teab olevat. Või juhtub inimesega reisil õnnetus, misjärel on vaja lähedastega asju ajada, aga Eesti riik isegi ei tea, kellega ühendust võtta.“ Peresündmuste andmed ei teki Eesti registrisse iseenesest, vaid nende esitamise eest peab inimene ise hoolt kandma. Perekonnasündmustest teavitamine on tasuta teenus, vajalikud dokumendid ja väljavõtted võib saata ka posti teel.
Teavitamine on oluline ka siis, kui Soomes elava Eesti kodaniku perekonnasündmus leiab aset Eestis. Peeter võrdleb infovahetust hoogsa külapulmaga: „Sa ju tahad teada, kes sul külas on. Ka Soome riik soovib teada, kes siia külla on tulnud. Eestlased on harjunud e-riigiga, kuid andmevahetus Eesti ja Soome vahel ei ole veel täiuslik. Seda arendatakse pidevalt, praegu on näiteks töös info vahetamine töölepingute kohta.“
Pöördumise põhjuseks ikka mõni ootamatu olukord
Peeter ja Marjut ütlevad, et konsulaartalituse poole pöördutakse sageli ikkagi hädaolukorras – hästi laabuvatest asjadest ei ole enamasti põhjust saatkonda teavitada. Oma riigi poolt saadav abi ja toetus võõrsil on kodanikule tähtsad. Peetri sõnul on inimesed nii tänulikud abi eest – ta käis just hiljuti vanainimese kodus talle dokumenti kätte andmas ja nüüd kaunistab tema kabinetti ise tehtud puunukuke ja ajalooline kunstiraamat.
Kui inimene satub hätta töövälisel ajal, saab ta ühendust võtta välisministeeriumi hädaabinumbriga +372 5301 9999. „Kui pass või ID-kaart on Soomes varastatud, võime väljastada Eestisse tagasipöördumiseks ajutise reisidokumendi,“ selgitab Peeter. „Sellega ei saa reisida mujale kui ainult Eestisse, samuti ei sobi see isikut tõendavaks dokumendiks mujal kui piiriületusel. Kui kadunud, varastatud või hävinud dokument oli veel kehtiv, tuleb tasuda tagasipöördumistunnistuse väljastamisel 20 eurot, kuid aegunud dokumendi puhul tuleb tasuda 100 eurot. Kui inimene satub varguse või muu kuriteo ohvriks, on vaja see kindlasti Soome politseis fikseerida. Dokumentide varastamise puhul tuleb Eesti ID-kaardi sertifikaadid sulgeda ID-kaardi abiliinil ja teha vastav avaldus Eesti politseile või konsulaartalitusele. Kui isikut tõendava dokumendi kadumisest õigeaegselt ei teatata, võib juhtuda, et kurikael astub võõra ID-kaardiga sisse tööriistade rendifirmasse, üürib mitmesajatuhandese ekskavaatori ja toimetab selle riigist välja. Hiljem on väga raske tõestada, et tegu oli hoopis teise inimesega.“
Marjut tuletab omakorda meelde, et lisaks reisikindlustusele registreeritaks oma reis välisministeeriumi „Reisi targalt“ lehel: „Eesti riik aitab oma kodanikke hädaolukorras välismaal, sõltumata sellest, millises riigis kodanik tegelikult elab.“ Konsulaartalitusel on väga hea koostöö Eesti kohalike omavalitsustega. Näiteks hiljuti aidati Eestisse tagasi mäluhäirega eakas kodanik, kelle asjad ajas koduvald päevaga korda.
Kui küsin, millistel puhkudel konsulaartalitusest abi ei saa, vastab Marjut, et konsulaartalitus ei saa anda rahalist abi ega pakkuda hädalisele öömaja. „Küll aga võimaldame helistada lähedastele, aitame telefoninumbreid otsida ja jagame infot Helsingi tasuta varjupaikade kohta. Ka kiirpassi välismaal ei väljastata, selle saab kätte ainult Tallinnast või Tartust. Samuti ei aita konsul tsiviilõiguslikes asjades, ei osuta õigusabiteenust ega sekku vaidlustesse tööandja ja -võtja vahel. Võimalusel juhatame abivajaja edasi õigete ametnike poole. Saatkonna kodulehel korduma kippuvate küsimuste rubriigis on palju kasulikku infot ja alati võib meie käest ka nõu küsida.“