Peaminister Kaja Kallast on koalitsioonilepingu avalikustamise järel karmilt kritiseeritud. Plaan tõsta makse ja kärpida peretoetusi langetas Reformierakonna toetust hetkega veerandi võrra.
Märtsikuu algul toimunud parlamendivalimiste suurvõitja Reformierakond ja peaministrina jätkav Kaja Kallas kohtasid valitsuse esimestel töönädalatel teravat vastuseisu. Koos paremliberaalse erakonnaga Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatidega allkirjastatud koalitsioonileping sisaldab nimelt mitmeid maksutõuse. Eelmise valitsuse poolt tõstetud lasterikaste perede toetusi aga uus koalitsioon hoopis kärbib.
Maksutõusude pikk nimekiri on paljusid eestlasi üllatanud, kui mitte lausa šokeerinud. Tulumaks tõuseb 20 protsendilt 22ni, samuti kerkivad käibemaks ja dividendide maksustamine. Täiesti uue maksuliigina võetakse kasutusele automaks. Alkoholi- ja tubakaaktsiis hakkavad igal aastal tõusma viis protsenti. Koalitsioonilepingus mainitakse ka erinevaid uusi keskkonnamakse.
Samal ajal kaotatakse maksusoodustus eluasemelaenu intressidelt ning ka teiselt ja kolmandalt lapselt arvestatud senine maksusoodustus.
Värske rahandusminister Mart Võrklaev kutsus pressikonverentsil maksumuudatusi käsitledes üles nägema valitsuse maksupoliitika positiivseid külgi: kõik tulusaajad saavad alates 2025. aastast maksuvabalt kätte 700 eurot kuus. Kriitikud on siiski rõhutanud, et sellest saavad kasu ainult keskmise ja kõrge sissetulekuga inimesed. Väiksema sissetulekuga inimestel oli see summa maksuvaba juba varem.
Paljud kehvemal järjel inimesed ongi seisukohal, et reformierakond hakkab nende kulul nuumama oma põhivalijate ehk paremal järjel rahva rahakotti. Madalamapalgalisi tabab ju nii käibemaksu tõus kui ka automaks kõige valusamalt.
Reformiosakond maksab oma populaarsusega
Opositsiooni sõnul on maksutõusud räiges vastuolus sellega, mida turuliberaalne reformipartei oma valimiskampaanias lubas. Erakond rääkis – nagu ka Soomes koondpartei – riigi rahanduse tasakaalustamisest kulude kärpimise abil; sama lubas ka Eesti 200. Maksutõusudest ei poetatud poolt sõnagi.
Mõneks ajaks opositsiooni ja meedia surve alla jäänud Kaja Kallas oli sunnitud aprilli keskpaigas ERRi päevakajalises intervjuusaates tunnistama, et maksutõusude maha vaikimine oli teadlik valik.
„Sellele on lihtne seletus: need pole populaarsed,“ nentis Kallas.
Kindel see. Reformierakonna toetus kukkus aprilli viimaseks nädalaks valimisaegselt 31 protsendilt 24 protsendile. Nad on sellegipoolest Eesti populaarseim partei. Teisel kohal oli konservatiivne rahvaerakond EKRE 21 protsendiga ja kolmandale jõudis Keskerakond 17-protsendilise toetusega.
Reformierakonna koalitsioonikaaslaste toetusele maksutõusud seevastu aga mõju ei avaldanud. Eesti 200 on isegi tõstnud oma toetust valimispäeva 13 protsendilt viieteistkümneni. Sotsiaaldemokraatide toetus on jäänud samale üheksa protsendi tasemele kui valmiste ajal.
Noppeid koalitsioonilepingust
Soomlaste seisukohalt on huvipakkuvaim turismivaldkonna ettevõtete senise soodsama käibemaksu kergitamine. Hotellide, spaade ja teiste majutusasutuste käibemaksumäär tõuseb niisiis 2025. aasta algul üheksalt protsendilt 22ni. See viib möödapääsmatult hindade tõstmiseni ja on valdkonna ettevõtetelt pälvinud kõva kriitikat.
Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsus on oma väärtustelt Eesti ajaloo esimene läbinisti liberaalne valitsus. See väljendub muuhulgas selles, et valitsus on parlamendile vastuvõtmiseks saatmas sooneutraalset kooseluseadust ja on lubanud ka sooneutraalset abielu ning see on ärritanud Eesti konservatiivide ringkondi.
Valitsus kavatseb jätkata eestikeelsele haridusele üleminekut, mille eelmine parlamendikoosseis heaks kiitis. Selle eesmärgiks on asendada venekeelne alus- ja algharidus eestikeelsega alates 2024. aastast. Kõigil kooliastmetel peaks eestikeelsele haridusele üleminek olema toimunud 2030. aastaks.
Valitsusel on plaanis ka Kirde-Eestisse, kus venekeelsete inimeste osakaal on suurim, eriesindaja määramine. Uusi põlevkivikaevandusi ei rajata, praegu töötavad kaevandused lahutatakse Eesti Energiast ning nende tarvis luuakse uus riigi äriühing. Tuuleparkide püstitamist soositakse.
Kaitsekulud moodustavad ka edaspidi kolm protsenti rahvuslikust koguproduktist. Osaliselt tuleneb sellest ka vajadus kulude kärpimise ja maksude tõstmise järele. Kaja Kallas ongi nimetanud maksutõuse kaitsemaksudeks.
Üheks kokkuhoiumeetmeks on maakonnasiseste tasuta bussiliinide muutmine tasulisteks. Kooliõpilased ja pensionärid saavad loomulikult ka edaspidi tasuta sõita.
Valitsusel on parlamendis tugev enamus
Uus Eesti valitsus on huvitav segu uuest ja vanast. Kaja Kallase jaoks on tegemist juba kolmanda valitsusega, mida ta juhib. Ka osa ministreid tuleb eelmisest valitsusest: need on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (reformierakond), kaitseminister Hanno Pevkur (reformierakond) ja siseminister Lauri Läänemets (sotsiaaldemokraadid).
Osa ministreid on tuntud tegijad, kuid uues ametis: justiitsministri kohale tõusnud Kalle Laanet (reformierakond), täiesti uue kliimaministri portfelli saanud Kristen Michal (reformierakond), välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ning terviseminister Riina Sikkut (sotsiaaldemokraadid).
Koosseisus on ka algajatest uustulnukaid, nagu rahandusminister Mart Võrklaev (reformierakond), haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200, ei ole Kaja Kallase sugulane), regionaal- ja maaeluminister Madis Kallas (sotsiaaldemokraadid, ei ole Kaja Kallase sugulane), IT- ja majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200, Signe Riisalo endine abikaasa) ja kultuuriminister Heidy Purga (reformierakond).
Sooline võrdõiguslikkus ei tee valitsuste moodustamisel eestlastele peavalu: naisministreid on kõva kolmandik. Kolmest valitsusparteist kahe esimehed (Kaja Kallas ja Lauri Läänemets) on ministrid. Erakonna Eesti 200 esimehest Lauri Hussarist sai riigikogu esimees.
Koalitsioonipartneritel on Eesti 101-kohalises parlamendis kokku 60 kohta. Reformierakonnal on lausa 37, Eesti 200-l 14 ja sotsiaaldemokraatidel 9 kohta.
Ja nii loobuski Reformierakond viimaste aastate tavast jagada ministrikohad koalitsioonipartnerite vahel võrdselt. Kaja Kallase parteil on ministriportfelle seitse, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid said kumbki kolm.