Väärtused on inimeste arusaamad ihaldusväärsetest eesmärkidest ja nendeni jõudmise viisidest, seega inimeste käitumise kujundajad, mis vormivad inimeste uskumusi, hoiakuid ja tegevusi. Ühiskonnas domineerivate väärtuste tundmine aitab mõista inimeste ja ühiskonna potentsiaali, näiteks uute tehnoloogiate omaksvõtu valmidust, rahvastiku protsesse, poliitilist käitumist ja tulevikku. Sellepärast ei ole üllatav, et Eesti Arenguseire Keskus palus Tartu Ülikooli teadlastel analüüsida Eesti inimeste väärtuste muutust ja võrrelda seda ka Soomega. Soome on Eestile nii geograafiliselt kui kultuuriliselt lähedane riik ning paljudes asjades ka eeskujuks.
Väärtusi on võimalik mõõta väga erineval viisil. Selles töös kasutame Euroopa Sotsiaaluuringu ning Euroopa ja Maailma Väärtuste uuringu andmeid ning kirjutame eelkõige töö-, saavutuse- ja innovatsiooniga seotud väärtustest. Lisaks võrdleme veel solidaarsust, hoolivust ja elu nautimist Eestis ja Soomes. See ülevaade oli vaid lühike kokkuvõte mõlema riigi keskmistest ja ei too välja riikide sees erinevate rahvastiku rühmade vahelisi erinevusi.
Kas töö tähendus on Eestis ja Soomes erinev?
Kaalukas osa väärtuste uuringutest on pühendatud väärtuste seosele inimeste tööeluga. Seda võib selgitada töö olulise rolliga inimese elus. Töö ei ole mitte ainult sissetulekute saamise vahend vaid ka sotsiaalsete suhete ja staatuse allikas. Töö mõjutab inimeste tervist ja perekonnaelu.
Uuring näitas, et Eestis ja Soomes on töö tähtsus inimeste jaoks üsna sarnane. Alates 1999. aastatest ei ole Eestis töö tähtsuses suuri muutusi toimunud. Soomes langes töö oluliseks pidajate osakaal mõnevõrra majanduskriisi ajal, kuid 2018. aastal on eestlaste ja soomlaste jaoks töö taas sarnaselt oluline (joonis 1). Samal ajal suurenes eestlaste elus vaba aja tähtsus. Ka Soome töötavate inimeste seas on vaba aja tähtsus kasvanud, kuid oluliselt vähem. Kokkuvõttes võib öelda, et vaadeldava perioodi lõpus 2018. aastal on Eesti ja Soome elanike töö ja vaba aja oluliseks pidamine väga sarnane.
Joonis 1. % töötavatest inimestest, kes peavad tööd ja vaba aega oma elus oluliseks või väga oluliseks Eestis ja Soomes
Töö võib kaasa tuua erinevaid hüvesid. Meie uuring väitas, et töö eest saadav palk on Eestis oluliselt tähtsam kui Soomes (joonis 2). Seda peab töö juures tähtsaks ligikaudu 90% Eesti elanikest, samal ajal kui Soomes vaid ligikaudu 70% tööajatest. Need erinevused võivad olla seletatavad kahe riigi erineva elatustasemega. Võimalik, et koos majandusliku elujärje ja materiaalse turvatunde paranemisega muutub ka palk vähem oluliseks töö tegemise motivaatoriks tuleviku Eestis, aga mitte lähiajal.
Hea töötasu järel on eestlaste jaoks olulisuselt teiseks töö väärtuseks tööaja sobivus. Eestis on sobivat tööaega viimase 20 aasta jooksul peetud olulisemaks kui Soomes, kuigi ka Soomes on see muutunud tähtsamaks. Ka puhkust väärtustatakse mõlemas riigis järjest rohkem, kuid siin on Eesti ja Soome inimeste arusaamad sarnased - puhkus on töö juures tähtis umbes kolmandikule mõlema riigi inimestest.
Saavutusvõimalused on peale töö eest saadavat palka ja sobivat tööaega, Eestis tähtsuselt kolmandal kohal ning Soomes üldse kõige olulisemad tööga seotud väärtused. Saavutusvõimaluste tähtsus on aja jooksul tõusnud nii Eestis kui Soomes. 2018. aastal pidas seda oluliseks kaks kolmandikku eestimaalastest ja kaheksa soomlast kümnest. Ka initsiatiivi realiseerimise tähtsus tööl on mõlemal maal tõusnud. Nii Eestis kui Soomes tähtsustab seda üle 60% töötavatest inimestest (Eesti 61% ja Soomes 67%).
Joonis 2. Töötavate inimeste osa Eestis ja Soomes, kelle jaoks on töö puhul oluline tasu, võimalused realiseerida oma initsiatiivi ja saavutusvajadust, sobiv tööaeg ja võimalus saada puhkepäevi
Uuringud näitavad, et eneseväljenduslikke tööväärtusi tähtsustavad töötajatel on sageli ka tegelikkuses suurem tööautonoomia. Tööautonoomia näitab kuivõrd inimesed saavad ise otsustada, mida, millal ja kuidas teha. Paljud uuringud näitavad, et kui inimestel on rohkem vabadust oma töö üle otsustada, siis on neil ka parem tervis, rahulolu tööga ja nad soovivad hiljem pensionile minna. Jooniselt 3 näeme, et Eestis on tööautonoomia küll pidevalt suurenenud, kuid Soomes on see stabiilselt märksa kõrgem.
Joonis 3. Keskmine tööautonoomia Eestis ja Soomes („Kui palju juhtkond Teie töökohal võimaldab Teil otsustada, kuidas oma igapäevane töö organiseerida? Väärtustega skaalal 0 - mul ei ole mingit võimalust … kuni 10 - mul on täielik voli)
Innovatsiooni ja saavutuste väärtustamine
Valmisolek muutusteks ning heatahtlik suhtumine uuendustesse on eelduseks ühiskonna innovatsiooniks sellepärast analüüsisime avatust innovatsioonile ja saavutustele. Kokkuvõtteks võib öelda, et inimesed Eestis ja Soomes peavad ennast innovatsiooni-saavutusväärtuse osas suhteliselt sarnaseks. Viimase kümne aasta jooksul ei ole inimeste avatus innovatsioonile kasvanud, vaid pigem kahanenud mõlemas riigis. Samas on teada, et Soome on objektiivsete innovatsiooniindeksite järgi Eestist oluliselt kõrgemate näitajatega. Seega on oluline märkida, et paljud teadusuuringud näitavad, et innovatsiooni realiseerimiseks on lisaks elanikkonna toetusele vaja ka riigi teadlikke finantseeringuid innovatsiooni ning keskkonda. Seega on inimeste innovatsioonivalmidus vaid üks kild paljudest eeldustest, et riik tegelikult innovaatiline oleks.
Solidaarsus ja hoolivus
Maailm on muutumas globaalsemaks ning mitmekesisemaks. Ilma teatud annuse kaaskodanikest hoolimiseta ei ole võimalik tänapäeva ühiskondade edukas areng. Solidaarsus on inimeste ühistel huvidel ja eesmärkidel baseeruv valmisolek tegutseda teiste hüvanguks. Solidaarsusega seotud väärtused on olulised nii sotsiaalpoliitiliste otsuste tegemisel kui erinevate rühmade läbi saamisel ja probleemide lahendamisel ühiskonnas. Jooniselt 4 näeme, et solidaarsuse osas on Soome Eestist pikalt ees. Viimase majanduskriisi ajal suurenes küll solidaarsus Eestis Soomega sarnasele tasemele, kuid pärast kriisi liikus tagasi kriisieelsele tasemele. Seevastu Soomes on toimunud enam-vähem pidev solidaarsuse kasv.
Hoolivus
Kuidas on teistest inimestest hoolimise ja ära kuulamisega Eestis ja Soomes? Nii Eestis kui Soomes on hoolivus kasvanud. Eestis on kasv siiski mõnevõrra väiksem kui Soomes, sest hoolivuse kasv Eestis lõppes pärast majanduskriisi. Hoolivust väärtustavad kõrgemalt naised, kõrgema haridusega, eluga rohkem rahul olevad, teisi rohkem usaldavad inimesed ning immigrandid. Eestis ja Soome suurimaks erinevuseks on asjaolu, et kui Soome noored on mõnevõrra hoolivamad kui 65 aastat tagasi sündinud inimesed, siis Eestis on vastupidi, hoolivust on enam just vanemaealiste inimeste seas.
Hedonism
Hedonism on elust rõõmu tundmise ja heaolu nautimise kunst. Uuring näitab, et Eestis on hedonismi vähem kui Soomes. Hedonistlik mõtteviis kasvas nii Eestis kui Soomes kuni majanduskriisini. Pärast kriisi langes hedonismi tähtsus Eestis taas kuid jätkas kasvamist Soomes. Seega kokkuvõttes on Soomes toimunud 15 aasta jooksul tähelepanuväärne ning pidev hedonismi tõus, samal ajal kui Eestis on kasv olnud väiksem. Huvitav on ka see, et kuigi Eestis on suurenenud tööst vaba aja tähtsus, kuid inimesed ei näi seda seostavat meeldiva ja lõbusalt veedetud ajaga.
Joonis 4. Eesti ja Soome väärtuste võrdlus. Hoolivuse, hedonismi, solidaarsuse ja innovatsiooni-saavutuse keskmised Eestis ja Soomes aastatel 2004 ja 2018. Punkt on diagonaaljoonel kui see mõlemas riigis võrdselt tähtis. Suurem number näitab suuremat tähtsust
(Andmed: Euroopa Sotsiaaluuring)
Kokkuvõte ja mõned mõtted miks Eesti ja Soome on erinevad
Eestlasi eristab soomlastest väiksem solidaarsus ja hedonism ning suurem materialism. 20 aasta jooksul on eestlaste ja soomlaste tööväärtused muutunud oluliselt sarnasemateks, kuid mitmed erinevused on jäänud ning mõnede väärtuse osas vahe isegi mõnevõrra suureneb.
Näiteks töö eest saadav palk on eestlaste jaoks kõige olulisem töö valiku kriteerium. Soomlased hindavad kõige kõrgemalt tööga seotud saavutusvõimalusi. Ka tööautonoomia on kõrgem Soomes. Elanikkonna avatus innovatsioonile ja saavutustele on mõlemas riigis suhteliselt sarnane.
Soomlased on solidaarsemad. Erandlik oli vaid majanduskriisi aeg, kui solidaarsus oli nii Eestis kui Soomes peaaegu võrdne. Huvitav on kindlasti see, et kuigi vaba aeg on eestlaste jaoks sama tähtis kui soomlastele, ei tunne eestlased sellest soomlastega võrdväärset rõõmu.
Seega jääb veel küsimus, et miks on Eesti ja Soome erinevad?
Üks võimalus on seletada erinevusi nappuse ja sotsialiseerumise hüpoteeside abil nagu teeb seda Euroopa ja Maailma väärtuste uuringu läbiviija Ronald Inglehart. Nappuse hüpotees väidab, et majandusliku kitsikuse tingimustes tuleb inimestel enda materiaalse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks tegelda ennekõike kõige olulisemate ja igapäevaste ellujäämiseks vajalike tegevustega. Majandusliku heaolu kasvades suureneb eneseväljenduslike väärtuste olulisus.
Sotsialiseerumise hüpotees lisab, et inimeste väärtused kujunevad välja noores eas ja seda kujundavad tugevasti selle aja elutingimused. Seega tuleb Eesti ja Soome inimeste väärtuste erinevusi otsida osaliselt minevikust erinevate põlvkondade noorusajast. Samas väärtused muutuvad pidevalt näiteks ühiskonna jõukuse kasvades ja põlvkondade vahetumise läbi. Eeldame, et kui edaspidi elavad järgmised Eesti ja Soome inimeste põlvkonnad sarnasemates tingimustes, siis on väärtuste erinevused veelgi väiksemad.