Mitmekeelsus on uskumatu jõud nii inimese enda kui ka ühiskonna jaoks. Helsingi linnaraamatukogu tahab omalt poolt toetada Soome kolinud inimeste ja nende laste mitmekeelsust, et neil oleks kergem juurduda Soome ühiskonda ja kasutada siin pakutavaid võimalusi. Just seepärast on Helsingi keskraamatukogus Oodi raamatuid paljudes vähemuskeeltes, mida Helsingis räägitakse, ka eesti keeles.
Helsingi elavate mitmekeelsete ning Helsingi ja Tallinna kaksmaiste inimeste hulk kasvab pidevalt. Sellise hargmaise elustiili toetamine on mõlema linna huvides ja üks oluline samm ongi pakkuda ligipääsu kultuurile ja tugevdada ühtekuuluvustunnet. Soomlased teavad eestlasi kui kultuurilembest rahvast. Soome Kirjanike Liidu endine esimees Sirpa Kähkönen on nimetanud Eestit kultuuri superriigiks ja praegune esimees Ville Hytönen on valinud oma igapäevaseks elukohaks just Eesti.
Eesti kultuuri saab nautida ka Soomes. Tore on näha, kuidas soome-eestlased saabuvad suurte gruppidena vaatama igakevadise Espoo linnateatri Eesti nädala teatrietendusi.
Siiski on kuulda olnud, et erinevalt paljudest teistest linna suuremate vähemuskeelte rääkijatest ei kasuta Helsingis elavad eestlased raamatukogu eestikeelset kogu ega raamatukogude pakutavaid teenuseid. Helsingi linnaraamatukogu eestikeelne kogu koosneb eesti kirjandusest ja eestindatud tõlkekirjandusest. Kogudes on näiteks eesti kirjanduse tähtsamaid teoseid, populaarseid põhjamaiseid krimkasid, eestindatud ajaviitekirjandust ning eesti keelde tõlgitud soome ilukirjandust, lisaks hulgaliselt teatmekirjandust ja loomulikult lastekirjandust.
Helsingi 37 raamatukogul on ühine kogu. See tähendab, et kõigil raamatukogukaardi omanikel on ligipääs linnaraamatukogu eestikeelsele kogule tervikuna (ka siis, kui oma piirkonna raamatukogus on eestikeelseid raamatuid vähe või pole üldse). Raamatu saab veebi kaudu tellida kauglaenutusena koju või endale sobivasse raamatukokku. Raamatuid võib tellida meelepärasesse raamatukokku ka Espoo, Kauniaineni ja Vantaa kogudest. Neli linna moodustavad raamatukoguvõrgustiku Helmet, mille rohkem kui 60 raamatukogus kehtib sama raamatukogukaart. Laenutatud teosed võib tagastada ükskõik millisesse Helmeti raamatukokku.
Eestikeelsed raamatud valib Helsingi raamatukogusse eesti keelt oskav töörühm, mille paljud liikmed on ise ka soome-eestlased. Raamatuid valitakse ja hangitakse mitu korda aastas. Soome raamatukogudes toimuvad ka kultuuriüritused ning raamatukogude päevad ja õhtud ongi täis kirjandus- ja kultuuriüritusi igas vanuses linlastele. Soome raamatukogudes võib kohtuda ka Eesti kirjanikega, kui nad käivad oma soome keelde tõlgitud raamatuid tutvustamas.
Raamatukogud pakuvad lisaks tasuta ruume ürituste korraldamiseks. Seltsid ja kogukonnad võivad seal korraldada ka eestikeelseid üritusi-kokkusaamisi. Helsingi raamatukogudes töötavad soome-eestlased korraldavad eestikeelset programmi nii eestikeelsetele kui ka eesti keelt oskavatele inimestele. Töölö raamatukogus töötav Mariliis Kuukuma lõi seal juba 2015. aastal eestikeelse raamatuklubi, mis koguneb siiani umbes viienädalase intervalliga.
„Kui algusaastatel tulid raamatuklubisse vaid soome-eestlased, siis nüüd on umbes pooled osalejad eesti keele ja kultuuri vastu huvi tundvad soomlased ja pooled Soomes elavad eestlased. Koroonaajal saadi kokku veebi kaudu ja raamatuklubi sai juurde uusi liikmeid mujalt Soomest, Eestist ning mujaltki Euroopast. Möödunud hooajal, mil käsitleti Kai Aareleiu romaani „Vaikne ookean”, oli meil südantsoojendav virtuaalne kohtumine raamatu autoriga. Praegu kogunetakse osalejate soovil veel hübriidselt. Kuigi raamatuklubis toimub vestlus eesti keeles ja rõhk on eesti kirjandusel, loetakse seal ka soome ning muud väliskirjandust,” räägib Kuukuma.
Pasila raamatukogus on 10 aastat korraldatud eestikeelseid muinasjututunde. Soome-eestlasest raamatukoguhoidja Elo Lammi eestikeelsetesse muinasjututundidesse on teretulnud kõik, aga soovitatav on ennast enne kirja panna. Eestikeelne muinasjututund toimub selles raamatukogus kord kuus, lisaks sellele käib Lammi kutsumise peale muinasjututunde pidamas teistes raamatukogudes, samuti saab temalt tellida muinasjututunni teema. „Tähtis on kuulata lugusid oma emakeeles, sest see aitab võõral maal oma keelt säilitada. Muidugi on see ka ühtekuuluvusetunde seisukohalt tähtis. Meie kultuur, meie keel, meie ühine vaimne pärand!” tõdeb Lammi.
Raamatukogud on avatud ruumid, kuhu on oodatud kõik – üritustest osa võtma, teoseid laenutama või lihtsalt aega veetma. Helsingi ja kõigist Helmeti piirkonna kogudest saab teoseid koju laenutada raamatukogukaardiga, mille võib saada igaüks, kellel on Soomes postiaadress. Raamatukogukaardi saab vormistada ükskõik millises Helmeti raamatukogus. Võta kaasa isikut tõendav dokument (sobib ka Eesti ID-kaart) ja palu raamatukogu infolauast raamatukogukaarti. Lapselegi on ette nähtud oma kaart ja ta võib laenutada raamatuid ilma täiskasvanuta.
Raamatukogutöötajad on alati valmis külastajaid kõigis küsimustes abistama. Nad rõõmustavad iga uue lugeja üle! Helmeti raamatukogude üritused ja teenused leiab veebilehelt www.helmet.fi.