Kuidas iseloomustada inimest, kes on rahvuselt eestlane, kodakondsuselt soomlane, omab kodu nii Soomes kui ka Eestis ning töötab Soomes, kuid koroonakriisi ajal teeb kaugtööd Eestist? Teaduslik vastus on: ”Hargmaine Soome eestlane, kellel on mitmepaikne eluviis”. Aga mida selline eluviis endas ikkagi kätkeb? Kuidas on mõjutanud piiriülest elu koroonakriis? Miks peaks mitmepaikse eluviisiga hargmaiseid uurima ja nendega riigivalitsemises arvestama? Järgnevalt arutleme nende küsimuste üle.
Soomes elab rahvastikuregistri andmetel ligi 51 000 Eesti kodanikku. Lisaks on inimesi, kes peavad end eestlasteks, Soome kodanike seas. Olenemata Soomes viibimise põhjustest ja kestusest, on nad suuremal või vähemal määral hargmaised, hoides sidemeid Eestiga. Hargmaisus tähendab, et inimene suhtleb tihedalt oma kodumaal elavate sugulaste, sõprade ja tuttavatega ning hoiab end mitmekülgselt kursis seal toimuvaga: kultuuri, spordi, poliitika ja majandusega. Seejuures ei välista hargmaisus inimese kohanemist uues ühiskonnas. Soome eestlane, kes hoiab tugevaid sidemeid Eesti ühiskonna ja eestlastega, võib samal ajal olla edukalt lõimunud Soome ühiskonda ja tunda end hästi soomlaste seas. Selles, et inimesel on tugev kuuluvustunne mitme riigi ja kultuuriga samaaegselt, ei ole muidugi midagi uut, kuid tänapäeva infotehnoloogilised vahendid – internet, nutitelefonid, sotsiaalmeedia – on hargmaisele eluviisile hoogu juurde andnud, võimaldades aina vahetumat ja tihedamat suhtlust, olenemata asukohast. 2019. aastal läbi viidud küsitlusuuring ”Eesti päritolu rahvastik Soomes” näitas, et 39% Soome eestlastest suhtleb igapäevaselt Eestis elavate sugulaste ja tuttavatega ning 65% hoiab ennast igapäevaselt kursis Eesti uudistega.
Hargmaisus ei hõlma ainult sotsiaalseid ja kultuurilisi sidemeid endise kodumaaga, vaid üha enam ka liikumist kahe riigi vahel. Reisitakse nii töö kui ka vaba aja veetmise eesmärgil, kusjuures tehnoloogia areng võimaldab paljudel aina vabamalt valida, kus nad oma töökohustusi täidavad. Nii on meie seas üha enam inimesi, kes jagavad oma elu mitme kodu vahel ehk nende elukorraldus on muutunud mitmepaikseks. Mitmepaiksus ei ole seotud kitsalt suvekoduga, kus suviti pikemalt puhkamas käiakse, vaid sellist elukorraldust võib tingida ka kaugel asuv või hooajaline töö, õpingud või uued perestruktuurid (nt kärgpere). Hiljutise Soome Keskkonnainstrituudi (SYKE) uuringu kohaselt on igapäevane, iganädalane või hooajaline mitmepaiksus osa mitme miljoni soomlase elust.
Kui mitmepaiksus on seni olnud valdavalt riigisisene nähtus, siis üha enam jagatakse oma igapäevaelu ka erinevate riikide vahel. Näiteks Euroopa Komisjoni statistikaameti andmetel käib Euroopa Liidus suurusjärgus 5 miljonit inimest lühiajaliselt mujal liikmesriigis tööl. Soomes käib lühiajaliselt tööl hinnanguliselt 9000 eestlast, kelle kodu ja pere on Eestis. Ka paljudel Soomes püsivalt elavatel eestlastel on teine elukoht Eestis. Küsitlusuuringu andmetel omab üle poole (55%) Soome eestlastest Eestis kinnisvara, millest kaks kolmandikku on kasutusel oma elukohana. Seega pole Soomes elavad eestlased pelgalt hargmaised, vaid osal neist on tugevad sidemed Eestiga ka mitmepaiksuse tõttu. Kusjuures Eestis kinnisvara omavad Soome eestlased külastavad Eestit sagedamini ja veedavad seal rohkem aega, kui need, kellel kinnisvara Eestis ei ole (Joonis 1). Teise kodu omamine Eestis eeldab muuhulgas sinna investeerimist: üle poole (56%) kinnisvaraomanikest investeerib Soomes teenitud raha oma Eesti kinnisvarasse. See omakorda suurendab seotust kohaliku kogukonnaga kas või kinnisvaraga seotud asjaajamiste ja maksude maksmise kaudu.
Joonis 1. Soomes elavate Eesti päritolu inimeste Eesti külastamise sagedus (vasak) ja Eestis viibitud aeg (parem). Võrreldud on näitajaid inimeste kohta, kes omavad ja kes ei oma Eestis kinnisvara.
Allikas: küsitlusuuring ”Eesti päritolu rahvastik Soomes” (2019).
Koroonakriisi mõju hargmaiste piiriülesele liikumisele
Üleilmne koroonakriis ja sellega seotud riigipiiride sulgemine on rängalt mõjutanud mitmepaikse eluviisiga hargmaiseid ning seda eeskätt avatud riigipiiride poliitikat soosivas Euroopa Liidus. Mõelge, kolmandik Luksemburgi töötajatest sõidab igapäevaselt tööle naaberriikidest. Taanit ja Rootsit ühendavat Öresundi silda ületas 2019. aastal 7,5 miljonit sõidukit ja rongidega tehti 12 miljonit reisi. Samal aastal tehti Soome ja Eesti vahel üle 9 miljoni reisi laevade ja lennukitega. 2020. aasta kevade saabudes muutus olukord drastiliselt. Riigid kuulutasid välja eriolukorrad, riigipiiride ületajatelt nõuti karantiini jäämist, turismireisid keelati ja aprillis-mais peatati reisijapiletite müük Tallinn-Helsingi laevadel. Soomes ajutiselt töötavad inimesed pandi raske valiku ette: kas jääda Soome tööle või püsida Eestis pere juures.
Üldiselt on hargmaiste inimeste mitmepaikset elukorraldust keeruline uurida, kuid uudseid võimalusi pakuvad digitaalsed andmekogumismeetodid. Helsingi ülikooli töörühm Digital Geography Lab ja Tartu ülikooli Mobiilsusuuringute labor uurisid ajavahemikul oktoober 2019 kuni juuni 2020 ligi 50 Helsingi linnaregioonis alaliselt elava eestlase liikumiskäitumist ja telefoniga suhtlemise aktiivsust nutitelefoni rakenduse abil. Hoolimata uuringus osalenute väiksest arvust, joonistusid välja Soome eestlaste piiriülese liikumise ja suhtluse mustrid ning koroonakriisi mõju nendele. Kokkuvõttes võib öelda, et piiriülene liikumine oli enne koroonakriisi sage, sisuliselt lõppes kriisi ajal, kuid seejärel taastus kiiresti (Joonis 2).
Joonis 2. Nutitelefonidepõhises uuringus osalenud Soome eestlaste iganädalane viibimine Eestis ajaperioodil 14.11.2019–16.06.2020. Uuringus osalenud inimesed elavad Helsingi linnaregioonis (Helsingi, Vantaa, Espoo, Kauniainen) ning andsid nõusoleku andmete kogumiseks oma liikumise kohta.
Allikas: Järv, Tominga, Müürisepp & Silm (2021).
Uuringu tulemused näitasid, et enne koroonakriisi külastas Eestit iga nädal keskmiselt kolmandik uuritavatest ja Eestis veedeti keskmiselt üks päev nädalas. Jõulude ja aastavahetuse veetis Eestis koguni 60% uuritavatest. Kui ootuspäraselt koroonakriisi kõige rangemate piirangute ajal (29.3.–17.5.2020) piirülene liikumine sisuliselt katkes ja enamasti püsisid inimesed oma peamises elukohas Soomes, otsustas mõni (7%) selle aja siiski Eestis veeta. Ilmselt mängis siin rolli asjaolu, et pooltel uuringus osalenutel on Eestis teine elukoht. Alates juunist, pärast piirangute leevendamist, taastus piiriülene liikumine Soomes elavate eestlaste seas kiirelt: jaanipäeva veetis Eestis koguni 70% uuritavatest, seda peamiselt oma Eesti kodus. Kriisi ajal suhtlesid uuritavad tavapärasest vähem ka mobiiltelefoniga (kõned, sõnumid). Seejuures vähenes just Soome kõnepartnerite arv, samas kui Eesti kõnepartnerite arvu kriis ei mõjutanud.
Mitmepaikse eluviisiga hargmaiste arvestamine riigivalitsemises
Hoolimata riigipiiride ajutisest sulgemisest koroonakriisi ajal, muutub mitmepaikne elukorraldus, samuti üle riigipiiride, aina tavapärasemaks. Niisamuti kasvab eestlaste ja soomlaste arv, kes omavad kodu nii Soomes kui ka Eestis. Selline eluviis puudutab ja mõjutab vahetult inimesi endid (sh nende kuuluvustunnet), kuid ka ühiskonnaarengut laiemalt. Mitmepaikse eluviisiga hargmaistel on oluline roll kahe ühiskonna vahelise „silla ehitajatena“ rohujuuretasandil: nende kaudu liigub informatsioon, nad kujundavad ühist väärtusruumi ja loovad uuendusi. Koroonakriis aga ilmestab, et seni puudub meil ja meie valitsejatel teadmine ning oskus riigipiire ületava elukorraldusega inimesi väärtustada ja nende vajadustega piisavalt arvestada – seda nii seadusandluses kui ka poliitiliste otsuste tegemisel.
Näiteks ametlikud registrid ja statistika ei kajastata sellise elukorraldusega inimesi adekvaatselt – saad registreerida oma elukoha vaid ühes riigis. Koroonakriisi ajal tähtsustatakse riikidevahelisi liikujaid otsese majandusliku kasu vaatenurgast: kaupade liikumine, teenuste osutamine ja tööjõud. Soome eestlastest rääkides keskendutakse Eestis küsimusele, kas nad kolivad tagasi või mitte. Need näited illustreerivad, et andmete kogumisel ja otsuste tegemisel unustame tihti, et paljude inimeste igapäevaelu ei järgi jäigalt riigipiire. Riigid, mis tahavad olla edukad ka muutuvas ja mitmekesistuvas maailmas, peaksid aga mitmepaikse eluviisiga hargmaiste inimestega enam arvestama: teadvustama nende vajadusi ja mitmekülgset panust ühiskonda. Seejuures võiks rohkem mõelda, kuidas siduda Soome eestlasi tihedamalt Eesti ühiskonnaga, näiteks läbi nende teise kodu ja kaugtöö võimaluste pakkumise.
Olle Järv on Soome Akadeemia teadur ja Kerli Müürisepp on doktorant, kes Helsingi Ülikooli töörühmas Digital Geography Lab uurivad Soome eestlaste hargmaisust, piiriülest liikumist ja integratsiooni.
Artikkel tugineb ajakirjas Journal of Location Based Services avaldatud artiklil „The impact of COVID-19 on daily lives of transnational people based on smartphone data: Estonians in Finland“ (autorid: Olle Järv, Ago Tominga, Kerli Müürisepp ja Siiri Silm) ja RITA-RÄNNE uurimisprojekti raames teostatud ”Eesti päritolu rahvastik Soomes 2019” küsitlusuuringule, kus osales 2000 Soomes elavat eestlast. Artikli valmimist toetasid Kone Fond (no. 201608739, 201710415) ja Soome Akadeemia (no. 331549).