Pole just igapäevane, et suurte päevalehtede juhtkirjad kiidavad riigi valitsust plaani eest kehtestada mõni maks. Eestis järgmisest aastast kehtima hakkava julgeolekumaksuga ometi nii läks. Ja keegi ei kurda.
Julgeolekumaks pole küll iseseisev maks, vaid selle nime all ootab eestlasi ees kahe maksu tõus ja ühe maksu taaskehtestamine. Järgmise aasta 1. juulist suureneb käibemaks kahe protsendi võrra ja 2026. aastast 2% võrra praegu 20 protsendine eraisiku tulumaks. Samal aastal tuleb tagasi ka 2% ettevõtte tulumaks, mis kaotati 25 aastat tagasi.
Sõda pole muinasjutt
Eestis ei ole juba ammu illusioone selle kohta, milleks on võimeline Venemaa. Eesti kaitseväe juhataja Andrus Merilo sõnul peame me valmistuma sõjaks. Küsimus polevat selles, kas see tuleb, vaid millal see tuleb.
„Me teame ka ajalugu vaadates ja teatud poliitilisi ja majanduslikke arenguid vaadates, et me tõenäoliselt liigume juba käimasoleva suure sõja edasise eskalatsioonini. Selles mõttes meil ei tasu ka ennast petta ja öelda, et kunagi seda ei juhtu. Pigem peaksime harjuma, et see juhtub, küsimus on millal, ja valmistuma selleks, et see ära hoida, kui see hetk kätte jõuab,“ rääkis juuni lõpus ametisse astunud Andrus Merilo Eesti rahvusringhäälingule.
Merilo sai ametisse Martin Heremi asemel, kelle mantra oli, et Eesti vajab rohkem investeeringuid relvadesse ja laskemoona. Herem ei varjanudki, et poliitikud tema juttu väga tõsiselt ei võtnud. Lahkunud kaitseväe juhataja ettepanek oli tõsta Eesti kaitsekulutused 5 protsendini SKPst.
Samal ajal kui kaitseväe juhataja rääkis kulutuste tõstmise vajalikkusest, hakkasid poliitikud mõlgutama julgeolekumaksu ideed. Esimesed sõnumid olid, et see peab olema ajutine ja selgelt riigikaitse jaoks, mitte näiteks tänavaaukude parandamiseks või ametnikele palkade maksmiseks. Küsimus oli aga selles, kuidas seda maksu kehtestada. Kas maksustada näiteks tarbimist või rikkust?
Statistika näitab, et Eesti kogub teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes suhteliselt vähe kasumi- ja varapõhiseid makse. Eesti kapitalimaksud moodustasid 2022. aastal vaid 2,7% SKPst. Sellega oli Eesti Euroopa Liidus eelviimasel kohal – EL keskmine oli 8,9% SKPst.
Mida maksustada?
Julgeolekumaksu kehtestamise vajalikkuses polnud poliitikutel kahtlust. Mõnes mõttes sattus see teema heale ajale, sest seoses peaminister Kaja Kallase lahkumisega Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks vahetus juulis valitsus ning selle maksu kehtestamine saadi kokku leppida juba koalitsiooni luues.
Küsimus oli aga selles, mida maksustada. Põhiliselt vaieldi selle üle, kas ja kuidas maksustada ettevõtjaid, sest taasiseseisvunud Eestis peamiselt võimul olnud liberaalid on ühe trumbina alati välja käinud maksupoliitika, mis ettevõtete tulusid ei puutu.
Julgeolekumaksu nähti laiaulatsuliku ja mitmest osast koosnevana. Erinevad osapooled käisid avalikkuses välja kõiksugu ideid ning rahvasuus sai ideede rohkus külge sildi „maksufestival“.
Asi läks juba nii hulluks, et poliitikuid kutsus korrale ka president Alar Karis: „Selge on see, et lõputut debatti ja diskussiooni pidada ei saa. Tuletan meelde, et maksuteemast räägime varsti rohkem kui aasta. Rahvas ilmselt ootab tegusid. Tuleb midagi ära teha ja kui miski läheb natuke valesti, siis tuleb öelda, et see läks valesti ja püüame selle parandada. Aga selline pidev diskussioon ja arutelu mingi teemal, no näiteks maksude üle, kurnab inimesi veel rohkem.“
Presidendi repliigist „kui miski läheb natuke valesti“ võib välja lugeda kahtlust selle üle, kas ettevõtete kasumi maksustamine hakkab tööle. Ettevõtete kasumi maksustamise suhtes on kriitiline olnud ka rahandusminister Jürgen Ligi, kes oleks tahtnud läheneda hoopis nii, et tööandja maksaks lisaprotsendi palgafondilt. See aga läbi ei läinud. Rahandusminister kardab, et lahti läheb „raamatupidamisfestival“ ehk ettevõtted hakkavad oma kasumeid väiksemana näitama.
„Igal juhul selline stiimul tekib, et näidata oma tulu väiksemana ja seda kindlasti pole vaja. Julgeolekumaksu moraal on ikkagi see, et kõik maksavad ja kõigi jaoks on julgeolek tähtis. Aga pole õiglane, kui osa sellest siis saavad mööda hiilida,“ ütles Ligi intervjuus rahvusringhäälingule.
Mis tulu julgeolekumaksust tuleb?
Peaminister Kristen Michal ütles septembri lõpus riigieelarvet üle andes, et julgeolekumaksust laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse aastail 2025–2028 kokku 2,47 miljardit eurot. Võrdluseks, kaitsekulu samal perioodil on 5,6 miljardit, millele lisanduvad sisejulgeoleku investeeringud. Julgeolekule kuluva summa mastaabist saab aru, kui kõrvutada eelpool toodud numbreid sellega, et Eesti 2025. aasta riigieelarve tulude maht on 17,7 miljardit eurot ja kulude maht 18,2 miljardit eurot.
Eesti kaitsmisele kuluv summa on tõesti suur. Kuid keegi ei nurise. Kõik mõistavad, miks seda vaja on. Eesti kaitsevajaduse võttis hiljuti hästi kokku kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, kes sõja alguses oli Eesti suursaadik Ukrainas. Tema sõnul võib Eesti kaitsmist vaadata mitmetahulisena. „Üks osa on proaktiivne kaitse, ehk me teame, kes meie vastane on. Ukraina abistamine on proaktiivne kaitse: aitame Ukrainal sellesama vastasega iga päev võidelda, kelle vastu me ju ise valmistume. Ehk aitame ukrainlastel meid aidata. Teine pool sellest kaitsest on, mida ise teeme ehk iseseisev kaitsevõime: et meil oleks moona, väljaõpe oleks supertasemel, reservistid oleksid hõivatud ning motiveeritud, et noored kutid ja tüdrukud tahaksid tulla kaitseväkke. Lisaks koostoime liitlastega: Eesti on oma suured võidud läbi ajaloo saavutanud koostöös. Vabadussõjast me unustame ära Briti laevastiku Läänemerel, unustame ära Taani, Soome, Rootsi, Läti vabatahtlikud, kes meiega koos võitlesid.“
Kuid vaidlused pole veel lõppenud. Peaminister kinnitab küll, et julgeolekumaksu näol on tegemist ajutise maksuga ning pärast selle kehtestamist tuleb maksurahu. Samas ütleb juba Eesti vanasõna, et ajutised asjad on kõige püsivamad. Kellel poleks kodus mõnda ajutiselt parandatud asja, mis on kestnud juba aastaid. Sellele tarkusele viitab ka peaminister Kristen Michal tuues näiteks eelmise majanduskriisi ajal ajutiselt tõstetud käibemaksu, mis kehtib siiani, või Saksamaade ühendamisel kehtestatud solidaarsusmaksu, mis enam kuhugi ei kadunudki.
Sama rida ajab ka Eesti sotside juht Lauri Läänemets, kelle sõnul on julgeolekumaks tulnud selleks, et jääda. Samas muutub maailm nii kiiresti, et vaidlus selle üle, mis juhtub aastal 2028, tundub aja raiskamisena.
Euroopa viimane
Kui julegeolekumaksu kehtestamises jõuti kokkuleppele ja rahvas selle ka mõistvalt vastu võttis, siis probleeme on Eestis rohkem kui küllaga. Käest lastud riigimajandus (selle üle, milline valitsus selle käest lasi, vaieldakse vist viimsepäevani) nõuab kärpeid, mis puudutavad kõiki. Puutumata jäävadki vaid kaitsevaldkond ja sisejulgeolek. Kõik teised peavad koomale tõmbama.
Samas, ainult kärbetest ei piisa, vaid kuskilt on vaja saada ka lisaraha. Üks hoob selleks on mootorsõidukimaksu ehk rahvapäraselt automaksu kehtestamine, mis vastupidiselt julgeolumaksu positiivsele kuvandile on rahva seas selgelt vihatud. Vaatamata tõsiasjale, et Eesti oli Euroopa Liidus viimane riik, kus auto omamist seni ei maksustatud.
Omajagu pani autmomaksuvihale puid alla ka see, et sellest rääkimist alustati täiesti valest otsast.5 Esmalt rääkisid poliitikud, kuidas automaks aitab kaasa keskkonnaeesmärkide täitmisele ja on üdini „roheline maks“, selle asemel, et ausalt tunnistada vajadust leida allikas eelarveaukude lappimiseks.
Automaks jõustub 1. jaanuaril 2025. Nüüdsest tuleb hakata maksma aastamaksu ning maksu auto registreerimisel. Näiteks uue Toyota Corolla ostmisel tuleb maksta juurde umbes 800 eurot ja aastamaksuna lisandub sada eurot. Kümme aastat vana väikeauto aastamaks on umbes 75 eurot.
Eesti valitsus soovis kehtestada maksu ka suhkrujookide pealt, kuid sellest loobuti, sest julgeolumaksu laekub lisanduva käibemaksuna ka sealt.
Maksutõusudega ollakse Eestis loodetavasti mõneks ajaks ühel pool. Kõlama jääb julgeolekumaks, mis on märgilise tähendusega. „Vähesed on hea meelega valmis lihtsalt niisama oma auto või limonaadipudeli eest rohkem maksma. Eesti riigi püsimisega on teine asi,“ ütles peaminister Kristen Michal.