Saksa vanasõna ütleb: „Kui kuulete, et kusagil lauldakse, minge sinna! Seal on head inimesed!“ Nii arvavad ka Silver ja Annika Lumi, kelle kutsumuseks on pakkuda Soome eestlastele võimalust muusikaga tegeleda.
Emakeelne harrastus on rikkus, mille väärtusest saavad välismaal elavad inimesed aru tihti alles täiskasvanuna,“ tõdeb Helsingi Eesti muusikastuudio asutaja Silver Lumi. Tema arvates on just muusikal võime ühendada Soome lahe mõlemal kaldal elavaid eesti noori.
Silver ja tema abikaasa Annika juhivad muusikastuudiot, mis mängib olulist rolli paljude Helsingi piirkonna soome-eesti perede elus. Eesti muusikastuudio üks oluline ülesanne on äratada ja hoida Soome kolinud eestlastes huvi oma keele ja kultuuri vastu. Eriti vajalik on see nende laste ja noorte jaoks, kes kavatsevad Eestisse tagasi kolida. „Meie tegevuse juures on tähtis ka see, et eestikeelset muusikat harrastatakse iga nädal, mõned õpilased teevad seda koguni mitu korda nädalas. Meie kultuur ei jää püsima, kui me sellest ainult mõtleme. See jääb püsima ainult siis, kui sellega aktiivselt tegeleme,“ ütleb Silver Lumi.
Silver ja Annika Lumi tulid Soome õppima ja tööle. Kuigi alguses ei olnud neil plaanis siia kauemaks jääda, siis nüüdseks on nad loonud siin nii oma pere kui suure muusikapere. Soome jäämist nad ei kahetse. „Seal, kus on mu pere, on ka minu kodu,“ ütleb Silver Lumi. Soomet kutsub ta nüüd kodumaaks ja Eestit isamaaks.
Lumid on professionaalsed ooperilauljad ja esinenud mitmel pool maailmas. Muusikastuudio asutamine on seotud just Soomes elamisega. Eestis elades ei tunnetanud nad, et peaksid eesti kultuuri alalhoidmiseks midagi erilist tegema. Silver võrdleb seda ujumisoskusega: „ Välismaal elades on oma kultuuri säilitamine nagu võime vee peal püsida. Tähtis on, et me põhja ei vajuks ega hääbuks. Kutselises teatris või kooris laulmist võib võrrelda tipptasemel ujumisega, kus vee peale jäämine ei ole eriti arvestatav tulemus. Kui olime Soome kolinud ja veidi ringi vaadanud, tundsime väga selgelt, mis on meie missioon Soomes.“
Motivatsiooni muusikastuudio loomiseks said nad väliseestlastelt Ühendriikides, Austraalias ja Kanadas. Silver Lumi ütleb, et ookeani taga esinedes said nad aru, kui tähtsat rolli mängivad kohalikud Eesti Majad. Oma kultuuriga tegelemisele lisaks sõlmitakse seal kogu elu kestvaid sõprussuhteid. „Selline kultuuri ja sõpruse sümbioos on midagi, mida me kodumaal tähele ei pannud. Nii sündiski idee luua siin Soomes midagi sarnast.“
Muusikastuudio eesmärgiks on pakkuda järjepidevat muusikalist harrastustegevust igas vanuses inimestele, tutvustada neile sünnimaa muusikaelu suursündmusi ning panna nad armastama seda, mis neile meeldib. Kuna muusikahuvilisi eestlasi on nii noorte kui vanemate seas, on Lumid püüdnud luua erinevaid muusikarühmi vastavalt osalejate võimetele ja vanusele.
Just selle poolest erineb Helsingi Eesti muusikastuudio paljudest soome muusikakoolidest. Soomes arvatakse, et laste lauluõpetust on hea alustada teismeeas. „Meie usume ja oleme seda ka oma töös näinud, et mida varem äratatakse lapses huvi muusika vastu ja hakatakse tema oskusi arendama, seda suurem on võimalus, et laulmisest kujuneb tähtis osa lapse elust pikkadeks aastateks. Teismeikka jõudes on lihasmälus juba nii palju oskusi ja harjumusi, et lauluõpingutega saab süvitsi minna.“ Lisaks peetakse Helsingi Eesti muusikastuudio oluliseks esinemiskogemuste saamist kontserdilavadel ja lauluvõistlustel, see on laste jaoks põnev ja silmiavav.
Laste õpetamine on Silver Lumi meelest inspireeriv, sest lapsed on siirad, ehedad ja kõigele uuele avatud. „Armastust laulmise ja muusika vastu võib äratada ainult ise eeskujuks olles. Kõige tähtsam on olla lastega samal tasemel, muuta laulud neile huvitavaks ja äratada ellu lauludes seiklevad tegelased. See protsess on olnud äärmiselt põnev, arendav, lõbus ja mõnikord loomulikult ka pingeline.“
Silver Lumi arvab, et paljud soome-eestlased ei mõtle eriti oma kultuurilise identiteedi peale. „See ongi keeruline teema. Võib-olla hakkad oma identiteeti tajuma alles siis, kui liitud mõne kohaliku eestikeelse harrastusrühmaga,“ mõtiskleb Lumi. Teisalt otsib osa Soome tulnutest kohe võimalust liituda eesti koori või rahvatantsurühmaga. „Ainult nii tunnevad nad, et on olemas,“ tõdeb Lumi. „Kolmandad teevad vabariigi aastapäeval kilu ja munaga võileibu, torkavad neisse pisikese sinimustvalge lipu ning tunnevad end samuti koduselt ja eestlastena.“
Muusikastuudio rühmades on Lumid näinud erineva taustaga lapsi ja täiskasvanuid. „On selliseid lapsi, kelle eesti keele oskus on väga hea, kuid väga palju on neid, kelle emakeeleoskus on tagasihoidlik. See näitab, et paljudes peredes ei panda eesti keele õpetamisele või õigekeelsusele rõhku.“ Siin saabki muusikastuudio perele toeks olla. Tundides räägitakse ja lauldakse eesti keeles ning arutatakse koos selle üle, millest laulud räägivad. Nii õpivad lapsed ka selliseid sõnu, mida nende igapäevases keelekasutuses pole. „Mõnede sõnade lahtiseletamise jätame siiski meelega lapsevanemate ülesandeks,“ paljastab Silver Lumi.
Mõni laps on muusikarühma tulles väga vaikne ja tagasihoidlik. Tihti ongi põhjuseks just vähene eesti keele oskus. Mõne aja möödudes on siiski kõik julgemaks muutunud ja head eesti keelt rääkima hakanud.
Helsingi eesti muusikastuudio alustas tegevust 2010. aastal kuue lapsega. Täiskasvanute rühmad alustasid 2017. aastal. Praegu on muusikastuudios beebikool, laulu-mängukoolid, mudilaskoor, lastekoor, naiskoor, käsikellade ja ukulele ansambel ning õpivad klaveri- ja soololaulu õpilased.
„Üksteist aastat on möödunud linnutiivul. Nendesse aastatesse mahub arvukalt kontserte, esinemisi ja konkursse ning loomulikult lugematul hulgal koos oldud tunde. Oleme püüdnud anda endast parima, et muusikastuudios õppimine poleks ainult õigete nootide ja viisijuppide harjutamine, vaid midagi enamat. Mõnikord tuleb laulmise või klaveri harjutamise asemel lihtsalt rääkida, et oma muresid ja rõõme jagada,“ ütleb Silver Lumi ja lisab, et vahel piisab kadunud julguse või motivatsiooni leidmiseks ainult sõbra toetavast pilgust.