Arktilistest veelindudest ja kurvitsalistest kevadrändurid lendavad massiliselt mööda ”Soome- ja Eesti-poolset lahte” maikuus.Miljonite veelindude, hanede ja kurvitsaliste rännu kõrghetk kulmineerub maikuu teises pooles aulilauluga,mis on leidnud kajastustka kaugete aegade taguses folklooris. Suurtest kirdesse suunduvatest linnuparvedest kandub üle mere aulide müstiline laul. Mõlemale poole lahte saabub suvi selle suure lindude rände ajal.Puude kannavad kõige paremaid helerohelisi pidurüüsid, mis omandavad lehtede puhkemise järel isikupäraseid värvitoone.
Suve saabumisest teatab peoleo tundeline vilin, mis kostub lehestiku varjulistest peidupaikadest.Elavalt meenub Jaan Kaplinski ja Johannes Salmineni kirjavahetus, mis avaldati kõigepealt kri-kirjalt ajalehes, hiljem ka raamatuna. Jaan Kaplinski tõlgendabkaunilt ja tähendusrikkalt lindude saabumise suvemärke.
Paljude veelindude ja kurvitsaliste pesitsuse kõrgaeg on just praegu hoo sisse saanud maailmakuulsal Matsalu linnulahel, samuti Haapsalu lahes ning Noarootsi jäänukjärvedel, mis veel kolm aastasada tagasi eraldasid saare mandrist, aga ka Peipsi ja Võrtsjärvel.
Eesti jõeääred kubisevad lindudest. Väike-konnakotkas - tore nimi tal eesti keeles, soome keeles pikkukiljukotka - on Eestis täiesti tavaline lind, aga Soomes ta ei pesitse. Mõnevõrra leidub Eestis ka selle linnu vanemate vendade suur-konnakotkaste pesi. Eesti suurte soopiirkondade metsasaarekestel või soiste raskesti läbitavate metsaäärte varju on oma reviiri ja tugeva pesapuu turvaliselt sisse seadnud kaljukotkas.
Metsad kõlavad mitut liiki rähnipoegade hüüetest. Põlluäärtel on kuulda turteltuvide kudrutamist. Lõokesed tõusevad hommikul koos esimeste päikesekiirtegalauldes kõrgustesse,suurkoovitaja hõiked kajavad vastu niitudelt, hiireviu keerleb põllu kohal. Rukkirääk saabub peaaegu viimase rändlinnuna räägutama oma suveöö tundeid viljapõldudele, rannaluhtadele ja heinamaadele.
Ööbiku laksutus kaigub õhtul peadpööritava jõulisusega. Võsa-, jõgi- ja roo-ritsiklindude sirinad toovad tasase meeleolu hämusesse suveöösse. Aiahämarusest kuuldub õhtuti aed-roolinnu õrna lauluveeretust. Ääretult osavasti matkib ta ka teiste lindude hääli. Aed-roolinnust veel kirglikum laulumees on soo-roolind, kelle osavas rütmitajus, helivärvingutes või laulurütmis ning teiste suleliste matkimisosavuses piirid puuduvad. Jõekäärude veetaimestiku, mere-ning järvelahtede luhapealsete peidust hõiguvad täpikhuigud, rooruigad ja väikehuigud. Kõikjal linnulahtedel ja roostikus häälitsevad kõrkja-roolinnud, tiigi-roolinnud ja rästas-roolinnud. Luhtadel ja märgadel niitudel peavad praegu pulmamängu veel rohunepid.
Varajastel hommikutundidel alustavad oma rohkehäälset kontserti mustpea-põõsalinnud, aed-põõsalinnud, pruunselg-põõsalinnud, väike-põõsalinnud, rannaaladel vööt-põõsalinnud, paljud vindilised, käosulane, viis rästaliiki ning kadaka- ja kivitäksid, kes Soomes on muutunud haruldasemateks liikideks. Eestis laialdaselt levinud väänkael ennustab oma hõigetega ilmamuutust. Sookurg teatab, millal on õige aeg külvitöödega algust teha.
Suve saabumist kinnitavad ka linnuvete rooloor-kullid ja soo-loorkullid või siis pisut hiljem metsatukkadest kostuvad kõrvukrätsi poegade häälitsused. Külade uhketes risupesades kooruvad toonekure pojad. Hall- ja hõbehaigrute kolooniad on oma pesitsuskohad sättinud puude otsa metsa varju. Roostikust kuuldub veel hüübi kumedaid puhumishääli. Nurmkana pesitseb põõsaste varjus ja väikese põldvuti hõige kajab öös. Alateadlikult seostan oma meeltes lindude musitseerimise paljude Eesti suvele iseloomulike rahvusvaheliste muusikafestivalidega, kus mängitakse erinevaid muusikažanreid, alates pärimusmuusikast kuni klassikalise muusika liikideni välja.
Eesti suveööde ja hommikute linnukontsert on peadpööritavalt kaunis ja mitmekesine. Eesti niitude, metsatukakeste ja põllumaastike harmooniline vaheldumine, metsaservad põõsastikuga, voolavad veed ja merelahed ning mitmekesised metsad pakuvad lindudele häid elupaiku. Suvise loodusrikkuse, sellega seotud tundepuhangud ja lõhnaaistingud võib võtta kokku sõnadega -”suve võluv sulnidus”.