Teatrifestivali kunstiline juht on sel aastal Uue Teatri lavastaja Ivar Põllu, kes pälvis tänavusel teatriauhindade jagamisel koos Von Krahli lavastaja Mart Kolditsaga nii lavastajaauhinna kui ka teatrikunsti eriauhinna. Mõlemad tiitlid tõi lavastus „BB ilmub öösel“, mis valmis Tartu Uue Teatri ja Von Krahli Teatri koostööna „Sajandi loo“ raames. Lavastust on nimetatud nii sisult kui ka vormilt erakordseks ja rabavaks ning see on saanud nii publikult kui ka kriitikutelt palju kiitvat tagasisidet. Etteruttavalt võin öelda, et lavastusele „BB ilmub öösel“ on plaanitud sügiseks mitmeid lisaetendusi.

Ivar Põllu sõnul avalikustatakse täismahus Draama programm 1. juunil ning piletimüük algab 1. juulil, aga juba praegu on teada, et lisaks „Sajandi loo“ lavastustele näeb festivalil ka suurt hulka Eesti teatri auhinnalavastusi – kokku peaks see andma küllaltki hea tervikpildi Eesti teatri hetkeiseisust. Etendusi toetab sisukas vestluste, arutelude ja ümarlaudade programm. Festivalil osalevad tänavu ka delegatsioonid Lätist, Leedust ning teistest lähiriikidest.

Kui jätkata festivalilainel, siis tuleb kindlasti ära mainida see, et lisaks sügisesele Draamale on tänavu suvel toimumas ka teine oluline festival – nimelt 4.–7. juulini Rakveres toimuv Baltoscandal. Seda rahvusvahelist etenduskunstide festivali korraldatakse iga kahe aasta tagant alates 1990. aastast – seega sel suvel juba viieteistkümnendat korda. Programm on mitmekülgne ja sisukas, esitledes kaasaegseid suundi Euroopa ja maailma etenduskunstides. Festivalipassid müüdi läbi juba jaanuarikuus, aga üksikpileteid etendustele on veel saadaval.

Suvine teatrimelu

Üheks eestlaste suurt teatriarmastust iseloomustavaks jooneks on kindlasti suveteater ja suvelavastuste rohkus. Nii ka tänavu. Lisaks eelpool mainitud „Sajandi loo“ raames välja tulevatele lavastustele on sel suvel etendumas veel hulk teisi teatrielamust pakkuvaid teoseid, mõni neist vaid üheks suveks kokku pandud teatriprojekt, mõni aga juba mitmendat suve etenduv tükk. Lavastaja Mart Koldits ütles mõned aastat tagasi antud intervjuus suveteatri kohta tabavalt: „Eestis on see kuidagi omapärane nähtus. Ei tehta ainult meelelahutust, vaid tihti satub nende hulka ikka väga elavaid tükke.“

Suveteatrid said Eestis hoo sisse 90. aastate keskel – kui algselt olid lavastused pigem meelelahutuslikud ja kunstiline tase oli teisejärgulisem, siis praeguseks on suvelavastuste tase kõrge ning valik mitmekülgne. Sellest on saanud justkui omaette tööstusharu Eesti kultuurimaastikul ja on täiesti iseenesestmõistetav, et suveteatri rollide eest võidetakse ka teatriauhindu. Mõned hiljutisemad näited – Kersti Heinloole tõi parima naispeaosa tiitli Kõue mõisas etendunud „Preili Julie“ (2013), mida mängiti muuseas ühtekokku neljal suvel, ja Ago Anderson sai mõni kuu tagasi parima meeskõrvalosatäitja auhinna Endla suvelavastuse „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“ (2017) eest. Seda lavastust saab ka tänavu suvel Pärnus Koidula muuseumi aias taas näha.

Suveteatrite populaarsusele aitab kindlasti kaasa ka see, et tihtipeale võimaldab see külastada Eesti lühikese suve jooksul selliseid paiku, kuhu muidu ei satuks. Uute ja põnevate mängukohtade otsingul on aastate jooksul jõutud ka n-ö ekstreemsemad äärmused läbi käia – väikesaartest, soodest, rabadest liivakarjääride ja hüljatud hoonete ning lennuväljadeni. Samas on välja kujunenud ka püsivamad ja traditsioonilisemad mängukohad – mõisad, muuseumid, aiad ja hoovid ning üsna mitmel repertuaariteatril on oma püsiv suvelava.

Samal ajal on ka teatreid, mis ongi suures osas keskendunud suvelavastuste tegemisele, näiteks Vana Baskini Teater, MTÜ Kell Kümme, MTÜ R.A.A.A.M. Samas näiteks Eesti esimene iseseisev suveteater, 1996. aastal alustanud Emajõe Suveteater sai 2014. aastal endale ka päris oma teatrihoone ning tegutseb sellest peale ka talvehooajal (nimeks on Tartus asuva linnaosa järgi Karlova Teater). Emajõe Suveteatri repertuaari kuulub väga menukas muusikaline koguperelavastus „Üle linna vinski“ – esietendus oli 2014. aasta juulis, aga seda mängitakse jätkuvalt. Ka sel suvel saab seda parima originaalmuusika eest teatriauhinna pälvinud lavastust taas Tartu Laulupeomuuseumis näha.

Uutest ja põnevatest suveprojektidest on sel aastal üks oodatumaid kindlasti Uue Teatri suvelavastus „Kremli ööbikud“, mille toimumiskohaks saab olema kunagine kuulus tekstiilitööstusettevõte Kreenholmi Manufaktuur Narvas. Sellel kuivanud jõesängis paikneval Kreenholmi saarel saab tänavu augustis näha lugu Nõukogude Liidu kunagisest muusikatööstusest ning eesti muusikutest, omamoodi kremli ööbikutest, kes seda masinavärki töös hoidsid ning kuulsust nautisid. Laval saavad kokku näitlejad erinevatest Eesti teatritest ning ansambli Lexsoul Dancemachine liikmed.

Lisaks tasub ära märkida, et juba aastaid on päris mitmed teatrid otsustanud ka suveperioodil teatriruumis oma talviste lavastuste mängimist jätkata. Seega on piir nn. suveteatri ja talvise repertuaariteatri mõiste vahel hakanud igas mõttes hägustuma. Samal ajal annab see tõestust sellest, et Eesti teatrimaastik on mitmekesine ja rikkalik ning pakub teatrielamusi aastaringselt. Kuigi tuleb tõdeda, et eestlaste teatrilembus avaldub kõige intensiivsemalt siiski suvel – Eesti Teatri Agentuuri kodulehel on näha, et nii 2016. a kui ka 2017. a oli suvelavastuste nimekirjas umbkaudu 80-90 lavastust. Seega tsiteeriksin taas lavastaja Mart Kolditsat: „Suveteater on selgelt eestlaste üks sümpaatsemaid suveharrastusi“.