10. augustil juhtus minuga midagi väga eksootilist, midagi sellist, mida tuleb elus ette vaid väga harva. Väike külatee lookleb läbi vilja- ja rüpsipõldude. Tee ühendab kauneid metsatukakesi, mida kaunistavad vanad maamajad. Silm jääb pidama ka ilusatele lokkavatele kraavipervedele. Saak on põldudelt peaaegu koristatud. Minu seekordne seiklusretk algas 19. sajandil ehitatud rookatusega rehielamust, mis on säilitanud algupärase välisilme. Paljud juba taipavad: olen Eestis Läänemaal. Äkki on minu ees elektritraatidel kümneid, tõepoolest kümneid turteltuvisid. Osa neist häälitseb ”turr-turritades”, millest lind on ka nime saanud. Turteltuvide häälitsused meenutavad konnade kevadlaulu, kudrutust, mis on toonilt ometi pehmem ja kaunim. See omakorda lisab kogu maastikule erilise tundeelamuse.
Osa lindudest lendab elektritraatidelt alla juba koristatud põllule sööma. Teekäänakule koguneb paarkümmend turteltuvi noppima kivikesi oma pugudesse, et sel kombel seedimist kergendada. Üks mööda sööstev röövlind peletab äkitselt lendu peale turteltuvide veel paljud suvelõpu rände ajal põllule peatuma jäänud kurvitsalised. Kõik on siiski järgmisel hetkel juba möödas. Kas kull sai saagi, seda ei sattunud nägema, silm ei tabanud lindu, aga teiste lindude käitumine räägib sellest, et nemad märkasid rahurikkujat. Turteltuvidki rahunevad. Eemalt rebestavad vaikuse sookurgede sümfoonilised trompetihelid.
Tunnen end nagu unes. Linnuteadlane ja loodusfotograaf on nägemas peaaegu midagi täiesti ebatõenäolist. Isegi Eestis ei leidu enam sellist hulka turteltuvisid. Loendan kokku 43 tuvi. Ühe korra varem olen näinud ”samasugust und”, üksikuid tuvide paare olen aga juhtunud nägema igal suvel. Taolisele imele võib muidugi leida ka seletuse. Järelikult on mitmete turteltuvipaaride pesitsemine õnnestunud kas metsaservades, põlluäärsetes metsatukakestes või mõne aia nurgas. Kuigi turteltuvi muneb pessa vaid kaks muna, võib ta suve jooksul muneda veel teisegi korra. Nii et kui kaheksa paari pesitsemine õnnestub näiteks kaks korda, võivad nad üheskoos oma pesakondadega sellise parve moodustada. Siiski on see unenäoline, kaunis, üllatav, harva ette tulev olukord. Need on sellised hetked, millest saadud nauding on täiuslik.
Turteltuvisid esineb Eesti luules, muusikas, kirjanduses, kunstis. Kord pärisin ühelt keraamikult suvelaadal tema töödes esineva linnuteema kohta. Kas võiks linde ka määrata? Sain vastuse jalamaid: see on ju loomulikult turteltuvi.
Suurepärane vastus. Eestlased tunnevad linnu ära. Loomulikult oli see kaunis, õbluke, põnevalt häälitsev turteltuvi, kellel on oma kindel koht imekaunil Eesti maamaastikul, selle silmailu, imeliste häälte, tundeelamuste ja lõhnade keskel!