Keegi ei tea kui palju on Eestis monumente, riiklik register puudub. Virumaa (au)sammaste, mälestusmärkide arv küündib tuhande ligi, nii on kokku arvustanud entusiastid Mait Sepp Idas ja Heiki Koov Läänes. Ju on Viru monumentide loos tõesti midagi nii erilist, et innustab uurima. Sepp näiteks peab unikaalseks Vabadussõja ausammast Lüganusel, mis on Eestis kõige rohkem kordi õhku lastud monument. Koov lisab uhkusega, et Lääne-Virus on viis Eduard Vilde monumenti, mälestusmärki, Jakob Liivale ja Kreutzwaldile kummalegi neli.

Valgusfoor ja Batman

Virumaa monumentide sürreaalsus algab Narva Hermanni linnusest, kus huvilisi tervitab Lenin, ausammas, mis paljude paikades prügimäele saadetud. Linna piiril Balti elektrijaama juures on lindmees sümboliseerimaks, et elekter annab tiivad. Lõuapoolikud on samba ristinud Batmani omaks. Kolmanda maailmastaari, Michael Jacksoni leiavad huvilised Kadrina kandist, kus ühe torufirma väravas asuv torudest tehtud mees on oma kübara ja krussis juustega üsnagi rokikuninga sarnane.

Või võtame tehnika alates Tapal posti otsa pandud auruvedurist. Kadrinas on hobusekujuline ausammas märkimaks hobujõudu. Haljalas on monumendiks saanud Lääne-Viru esimene valgusfoor, mis ei asunud sugugi mitte pealinnas Rakveres vaid hoopis ENSV suurima kolhoosi keskuses. Kohtla-Järvel on posti otsas põlevkivivagonett, Avinurmes aujärjel kitsarööpmeline vedur koos vaguni ja 100 meetri relssidega. Narva ligiduses ilutseb tank. Rakveres on ausambaks saanud jalgratas koos sellel sõites muusikat kuulanud Arvo Pärdiga.

Täkk ja nõid

Paljudele monumentidele omistatakse müstilisi võimeid meeste potentsi ja naiste sigivuse asjus. Nii oli kümme aastat Avinurmes seisnud, külameeste tehtud puust Kalevipoja meheau kogu aeg ohvrilintidega kaunistatud. Mõdrikul asub täkusammas. Registri järgselt Aleksander I ja Napoleoni sõdade mälestusmärk 19. sajandi algusest. Rahvasuus räägitakse aga sellest kui isasuse sümbolist, kui täku kürva hiigelkujust, millele oma nime kriipimine pidavat potentsi tõstma.

Suureks potentsivaramuks on Tauno Kangro loodud Rakvere tarvas, mille mune silitama tuuakse noorpaare. Kunagi munadepühiks said munad ka punast värvi kuue, mille mahanühkimine võttis tükk aega. Tarva kõhu all asuv karvatutt on metallivaraste hulgas sama hinnatud kui Koorti Kits Tallinnas.

Loo alguses mainitud kolme meetri kõrgune rusikas kerkis ühte väikekülla aga ainult seetõttu, et külameestel polnud ühe mahavõetud papliga midagi targemat teha kui ausambaks voolida. Pauer utsitas, ilumeel innustas.