Eesti keeles väljendatakse kellaaegu veidi erinevalt kui lähikeeltes. Eesti keeles öeldakse nimelt veerand neli ja kolmveerand neli, kui kell on veerand tundi üle kolme (varttia tai vartin yli kolme) ja veerand tundi neljast puudu (varttia vaille neljä). Mõttekäik on ilmselt selline, et nii veerand kui kolm veerandit kuluvad järgmisest tunnist (veerand tundi nelja poole ja kolm veerandit nelja poole), mitta nii nagu soome või mõnes teises keeles, kus ajaväljendid põhinevad äsja täitunud või kohe täituval tunnil.
Seletus on taaskord saksa keeles, sest eesti väljendid on ilmselt laen mõnest saksa keele vanast vormist. Praegugi tuntakse Ida- ja Lõuna-Saksamaal süsteemi, kus viertel drei on 14.15 ja dreiviertel drei on 14.45. See-eest Lääne- ja Põhja-Saksamaal väljendatakse sama aega nagu soome keeleski viertel nach zwei ja viertel vor drei.
Juhuslikult, või pigem mitte, on ka eesti sõna veerand laen alamsaksa keelest. Selles on peaagu näha algallikas vērendēl või vērndēl, mis koosneb sõnadest vēr ’neli’, dēl ’osa’. Vērendēl kõlab nagu Tolkieni lugudest laenatud sõna. Võib-olla, et keelte vastu huvi tundnud Tolkien isegi teadis F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatut (1893), kuhu autor on märkinud oma aja eestikeelse vormi wērandēl.
Ka soome vartti tähendab neljandikku, ainult et see on meieni jõudnud ladina keelest prantsuse ja rootsi keele kaudu, veerand omakorda jõudis eesti keelde Baltimaade aastasadade pikkuste Saksamaa kontaktide kaudu.
Vartti ja veerand tähendavad oma kultuurides loomulikult mistahes neljandikku, olgu siis kõne all kuufaasid või kooliaasta jagunemine. Ka mõõtühikuna on vartti olnud tavaline alates kolmveerandisest (või ¾ tollisest) lauast, lõpetades erinevate joogimõõtudega: kui Saksamaal juuakse viertel (veerand pudelit või liitrit) veini, siis Sörkkä sadama külmadel uulitsatel oli veerandliitrine vartin nikki täis piiritust. Eestis kasutati veerandi asemel varem ka vene laene, nagu näiteks sorokovka (umbes neljandik liitrit viina).
Helsingi slängis tuntakse mängulist väljendit varttia vaille sata, mis tähendab, et kell on juba palju. Veerand sobibki elu kiires saginas väljendama mitte niiväga täpset aega. Sellele viitab ka akadeemiline veerand või akateeminen vartti.
Minutite või sekunditega võib loomulikult saada ”muinasjutuliselt kuulsaks oma täpsuse poolest”, nagu raadiolektor Bur-Malottke Heinrich Bölli satiiris ”Doktor Murke kogutud vaikimine”. Kui suhtuda elusse veidi vabamalt – isegi kui aeg on raha – võib kohale jõuda ka vartin viiveellä, mis siis, et närvid on viimasel veerandil.